K, 1.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mertsina: majanduskasvu panustas sisemajanduse nõudlus

Tõnu Mertsina
, Swedbanki analüütik
Mertsina: majanduskasvu panustas sisemajanduse nõudlus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: swedbank

Eelmise aasta teisel poolel majanduskasv mõnevõrra kiirenes ning jõudis neljandas kvartalis 3,7 protsendini. Pakkumise poolelt panustas SKP kasvu enim transpordi tegevusala maismaa- ja veetranspordi lisandväärtuse kiire kasvu toel. Kogumajanduse lisandväärtuse kasvust andis see tegevusala enam kui poole. Teiste tegevusalade kasv oli oluliselt tagasihoidlikum. Kiiresti kasvas ka majutuse ja toitlustuse lisandväärtus, kuid kuna tegemist on suhteliselt väikese tegevusalaga, siis selle panus majanduskasvu jäi tagasihoidlikuks, kirjutas Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

Ehituse kasv aeglustus aasta lõpus järsult. Kui esimeses kolmes kvartalis olid kasvud kahekohalised, siis neljandas kvartalis vaid 3,4 protsenti. Ehituse kasvu vedasid mullu peamiselt saastekvootide müügirahadest valitsemissektori hoonete renoveerimistööd aga ka EL ülekannete toel tehtud taristu ehitus. Nimetatud finantseerimisallikad panustasid oluliselt ka valitsemissektori investeeringutesse. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtus kasvas eelmise aasta esimesel poolaastal üsna mõõduka tempoga (ligikaudu 5%), kuid aasta teisel poolel aeglustus kasv vaid 1 protsendini. Kuna töötleva tööstuse lisandväärtus oli praktililiselt kogu aasta languses, siis oli selle tegevusala panus majanduskasvu nii neljandas kvartalis kui aasta kokku negatiivne. Samas, töötleva tööstuse toodang kasvas mõõdukalt. Töötleva tööstuse lisandväärtuse langus tulenes sellest, et selle tegevusala vahetarbimine (ehk tootmiskulud) kasvas kiiremini kui toodang. Töötleva tööstuse kasv sõltub oluliselt välisnõudlusest. Selle tegevusala ettevõtted eksportisid eelmisel aastal oma toodangust keskmiselt 71%. Viimase kolme aastaga on see osakaal isegi suurenenud. Kõige suurema panuse eksporti andis arvutite, elektroonika ja optikaseadmete väljavedu. Eelmise aasta septembrist alates kasvab töötleva tööstuse toodangu väljavedu üsna tugevas tempos, vaid aasta viimases kuus oli langus.

Kogumajanduse kaupade välja- ja sisseveo kasv eelmise aastal teisel poolel kiirenes. Kuna impordi osakaal Eesti toodangus on ligikaudu 60 protsenti, siis koos toodangu ja sisemajanduse nõudluse kasvuga, suureneb ka import. Import kasvas ekspordist kiiremini, mille tulemusena väliskaubandustasakaal jätkuvalt halvenes.
Aasta alguses tõstetud tubaka- ja alkoholiaktsiide tõstmine tõi kaasa ka selle maksuliigi kiire laekumise ning seeläbi ka netotootemaksude kiire kasvu ja suure panuse SKP kasvu. Netotootemaksude kasv panustas ligikaudu kolmandiku SKP kasvust.
Vaatamata investeeringute järsule vähenemisele aasta viimases kvartalis, toetas SKP kasvu nii aasta kokku kui neljandas kvartalis sisemajanduse nõudluse kiire kasv (üle 10 protsendi). Suurim panus oli varude muutusel, kuid selle taga on madal võrdlusbaas 2011. aasta viimases kvartalis. Sisemajanduse nõudlus tõusis SKP-st oluliselt suuremaks. Sisemajanduse nõudluse pikaajaline ülekaal võrreldes SKP-ga võib avaldada inflatsioonilist survet, sest nõudlus on turul suurem kui pakkumine. Samas mõjutavad meie hindu oluliselt ka impordihindade kasv, mis pigem aeglustuvad. Investeeringute kasv aeglustus Statistikaameti andmetel küll 7,6 protsendini, kuid selle sees on kolmandast kvartalist tõstetud vea parandus. Ilma korrektsioonita oleks neljandas kvartalis investeeringute kasv ligikaudu 19 protsenti ning see tõstaks omakorda sisemajanduse nõudluse kasvu, panuse ja osakaal SKP-st veelgi kõrgemale, kui avaldatud.
Tööjõu ühikukulud on juba pikemat aega kasvanud, mis ühest küljest võivad avaldada inflatsioonilist survet ning halvendada meie ekspordi konkurentsivõimet. Samas, nagu juba eelpool mainitud hoiavad meie tootmiskulude hinnakasvu madalamal madalad impordihinnad.
Lähiajaks prognoosime valitsemissektori investeeringute kasvu aeglustumist ning ettevõtete investeeringute mõõdukat kasvu. Sisemajanduse nõudluse kasv peaks aeglustuma, kuid import jääb veel lähiajal kasvama ekspordist kiiremini. Sisemajanduse nõudlust hoiab olulisemal määral üleval eratarbimine. Majanduskasv selle aasta esimeses pooles mõnevõrra aeglustub.

Märksõnad
Tagasi üles