/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/05/07/175449t1h5033.jpg)
Eesti istikukasvatajad peavad hakkama hävitama miljoneid kuuseistikuid, kuna keegi ei soovi neid osta.
Miljonid kuuseistikud lähevad raisku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Istikuärile on halvasti mõjunud metsaraide vähenemine, mistõttu pole noori kuusepuid kuhugi istutada,» rääkis keskonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kohusetäitja Andres Talijärv Postimees.ee’le.
Metsandusringkondades arutatud ideed istikuid hävitamise asemel soovijatele tasuta jagada ei pea Talijärv parimaks mõtteks, kuna see rikuks istikukasvatajate äri veelgi.
Üks istik maksab umbes kaks krooni ning halvimal juhul tuleb ära põletada või maasse künda mitme miljoni krooni väärtuses kuuseistikuid.
«Sarnast istikute ülejääki on olnud varemgi – aastail 1992 ja 1997 näiteks,» selgitas Talijärv.
«Loomulikult on teemal emotsionaalne mõõde ning tegutsevad 20-30 istikukasvatajat võivad oma kaupa loomulikult tasuta jagada, kui nad nii otsustavad,» rääkis Talijärv. «Vahest püütakse müüa ka odavama hinnaga.»
«On fakt, et nõudlus istikute järele on praegu väike ning iga taimekasvatusega seotud äri tähendab suuri riske,» tõdes ta. «Olukorda võib võrrelda aiandiga, kus uued lilled tulevad lihtsalt peale ning realiseerimata kaup vananeb üsna kiiresti.»
«Kui 1997. aastal kasvatajatel palju istikuid kätte jäi, tõmmati nende kasvatusega tagasi. 2000. aastal aga läksid raiemahud uuesti üles,» rääkis Talijärv.
«Toona polnud meil tarvitusel nn. konteinermeetodit, mis võimaldab nüüd 2-4 aastat kasvavate kuuseistikute osas turu nõudlusele kiiremini reageerida,» selgitas asekantsler.
«Meil on koostamisel ka uus metsanduse arengukava, milles püüame selliseid arenguid paremini prognoosida,» rääkis Talijärv.