«Looduslik» võib olla vaid sõnakõlks kreemipurgil

Looduskosmeetika tooteid ostes tuleb lugeda pakendilt, mida see sisaldab. Foto: SCANPIX

Kosmeetikatoodetel aina sagedamini esinev märgistus «100% looduslik» on siiani reguleerimata ning tootja võib seda kasutada lähtuvalt sisetundest ja reklaami eesmärgil.

«Euroopa Liit on alustanud vastava standardi väljatöötamisega, kuid seniajani võivad tootjad kas siis sisetundest lähtudes või reklaami eesmärgil kirjutada pakendile sõna «looduslik», see ei ole keelatud,» kinnitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Seega peab tarbija olema Saluri sõnul ise teadlik ja tegema kriitilisi valikuid ning mitte laskma ennast valedel kaasa kiskuda. «Meie teada on ka tarbijakaitseamet soovitanud säilitusaineid sisaldavatele toodetele mitte peale kirjutada sõna «looduslik», kuna see võib tarbijat eksitada,» lisas Saluri.

Tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski kinnitas samuti, et mõistet «looduslik» ei ole kosmeetikatoodete õigusaktide järgi üldse olemas ja kosmeetikatoodete direktiiv ei reguleeri eraldi nn looduskosmeetikat. «Tegelikult võib aga öelda pigem seda, et sõna «looduslik» on lihtsalt üks reklaami- ja müüginipp, sest kui tootel on peal «100% looduslik», siis ei saa selles olla metüülparabeene jms,» nentis Turetski.

Eestiski on populaarseid kodumaiseid kosmeetikatootjaid, kes kasutavad oma toodetel silti «100% looduslik», näiteks Ingli Pai, JOIK, Nurme Seep jt. Ettevõte Orto valmistab juba ammustest aegadest tootesarja «Puhas loodus».

Viis protsenti sünteetikat

Lähemal vaatlusel selgub, et näiteks Ingli Pai mitmed tooted, peamiselt kreemid, sisaldavad siiski teatud määral sünteetilisi aineid. «100% looduslik» sääsekupu leevendaja sisaldab metüülparabeeni < 0,1%, propüülparabeeni < 0,04%, PEG-40 hüdrogeenitud kastoorõli, propüleenglükooli ja  fenoksüetanooli. «100% loodusliku» näo puhastuspiima klaaspudelil mainitakse koostisosadena muuhulgas ka «baasgeeli».

Terviseohutuse hinnangut andev Meelika Koitjärv toonitas, et kõigil pakenditel peab olema kirjas, mida baasgeel jms sisaldab. «Ma näen turul, et selle vastu nii palju eksitakse,» ütles ta.

Ingli Pai asutaja ja juhatuse liige Tiina Lillep selgitas, et nende firma võtab selle, mis on looduslik, euronormide järgi. Viidates rahvusvaheliselt tunnustatud Ecocerti sertifikaadile, tohib orgaaniline toode sisaldada kuni viie protsendi ulatuses sünteetilisi aineid. «Me oleme kreemidesse ja piimadesse lisanud nii minimaalselt säilitusaineid kui vähegi võimalik ehk alla 0,1 protsendi. Ülejäänud tooted – õlisegud, näoveed, maskid jne – on täiesti looduslikud,» rääkis Lillep.

«Alla 0,1 protsendi on nii imeväike kogus, et me võime selle «100% looduslik» sinna peale panna. Lubatud määr on palju suurem,» sõnas Lillep ja rõhutas: «Teistes toodetes, milles kasutame loodusliku säilitajana eeterlikku õli, neid ei ole.»

Lillepi selgitusel on looduskosmeetika turul olemas üldjoontes kolme sorti tooteid. Ühed, mis ütlevad, et on puhtad ja looduslikud, kuid sisaldavad näiteks 90 protsendi ulatuses sünteetilisi aineid, millele on lisatud midagi looduslikku. Teiseks on olemas tooted, mis on looduslikest ainetest kokku miksitud, kuid lisatud on nii lõhna- kui ka säilitus- või värv­aineid. Kolmas rühm on seesugune, kus kõik komponendid on looduslikud.

Tarbijal tuleb Lillepi hinnangul rohkem tähelepanu pöörata sellele, kas tootesse on lisatud eeterlikku õli, mis on 100 protsenti looduslik, või on sinna pandud aroomiõli või hoopis eeterliku õli analoogi. «Tõeliselt puhtad loodustooted ei saa kohe päris kindlasti olla väga tugeva ja kestva lõhnaga!» rõhutas Lillep.

Lisaaineid ei märgita

Samas ei saa kosmeetikute sõnul teatud tooted, näiteks seebid, olla kunagi 100 protsenti looduslikud, kuna valmistamisel on kasutatud toorainena seebikivi, mis on keemiline ühend. Näiteks Nurme käsitööseebid kannavad kõik silti «100% looduslik».

Nurme seepide müügi ja turunduse eest vastutav Marit Tiits selgitas, et seebikivi ei märgita toote pakendile koostisainena, kuna seebi sees seda puhtal kujul ei esine. «Võin võrdlusena tuua näiteks õlle. Õlle pakendi peal ei ole ka kirjas, et see sisaldab linnast ja vett ehk lisaainet, mis annab lõpptulemuse. Muus osas on Nurme seebid täiesti looduslikud ja algusest lõpuni käsitsi valmistatud,» lausus Tiits.

OÜ JOIK Küünlad & Spa asutaja ja juhatuse liige Eva-Maria Õunapuu kinnitas, et Euroopa Liit praegu looduskosmeetika märgistamist ei reguleeri. Kuid teatud riikides, näiteks Saksamaal või Prantsusmaal, on olemas organisatsioonid (nt Ecocert), kes väljastavad tootjatele sertifikaate, et nende tooted on looduslikud või orgaanilised.

«Kuid seda ei tohi mingil juhul segi ajada Euroopa Liidu regulatsiooniga. Samuti ei ole sellised sertifikaadid kuidagi kohustuslikud, et tootja võiks oma tootele üht või teist märgistust kanda,» toonitas Õunapuu.

Küll aga vastab JOIKi asutaja sõnul tõele, et n-ö mitteametlikult on heaks tavaks võetud, et silti «looduskosmeetika» tohib toodetele kanda vaid juhul, kui see sisaldab vähemalt 95 protsendi ulatuses looduslikke koostisosi. «Kuna õiguslikus mõttes on tegemist reguleerimata valdkonnaga, siis tuleb kahjuks ette ka juhtumeid, kus looduskosmeetika pähe esitatakse tooteid, kus tegelikkuses on looduslike koostisosade osakaal madalam – heast tavast ei peeta alati kinni,» möönis ta.

Õunapuu kinnitas, et kogu JOIKi tootevalik vastab looduskosmeetika hea tava määratlusele, st kõikides toodetes on vähemalt 95 protsenti koostisosadest, ning paljudel juhtudel ka rohkem, looduslikku päritolu. Seepärast reklaamitakse end ka looduskosmeetika sarjana.

«Lisaks oleme osa oma tooteid märgistanud veel eraldi kleepsuga «100% looduslik» ja sellisel juhul on need tooted ka 100 protsenti looduslikest koostis­ainetest valmistatud, mitte 95 protsenti vms,» rõhutas Õunapuu.

Ökomärgistusel reeglid

Kosmeetikatootja Orto pole siiski ühelegi Puhta Looduse tootele kõnealust silti peale kleepinud. Orto müügijuht Gretchen Saagim selgitas, et nende toodetel on 90 protsendi ulatuses olemas Ecocerti sertifikaat, kuid «100% looduslik» märgi jaoks oleks vaja sertifikaate kõigi koostisainete kohta. «Selle taotlemise protsess on esiteks väga pikk jada ja teiseks on ka variant, et need ained mingis osas selle sertifikaadini ei küündi,» lisas Saagim. Näiteks dušigeelid on Ortol 95 protsendi ulatuses looduslikud, kuid «100% looduslik» silte pole firma tihanud neile peale kleepida.

Teine asi on siiski ökomärgistusega. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri rõhutas, et ökomärgistus on rangelt reguleeritud ja seda iga suvaline toode kindlasti ei saa.

«Kui tootel on peal mingi kindel ökomärgis, siis peab see vastama selle märgise nõuetele, mis võib riigiti erineda. Paraku ei kuulu see tarbijakaitseameti pädevusse ehk meie sellega ei tegele,» teatas tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski.

Igal riigil on oma ökosertifikaat, Saksamaal BIDH, Itaalias ICEA ja AIAB, Prantsusmaal Cosmebio, Ecolabel jne. Iga maa sertifikaadi nõuded on pisut erinevad, samas peamised jooned on alati samad.

Siiski ei tohi unustada, et kõik Eestis müügil olevad kosmeetikatooted peavad olema läbinud terviseohutuse hinnangu. Seda hinnangut annavad Eestis praegu kaks inimest, kes vaatavad just lõpptoote ohutust tarbija tervisele, kuid mitte selle looduslikkust. 

Mida kinnitab ökomärgis?

Peamised jooned

•    Koostisosad peavad olema taimset või mineraalset päritolu.  

•    Koostisosad peavad igal võimalusel pärinema orgaanilisest kasvatusest või vabast loodusest.

•    Naftal põhinevad või sünteetilised koostisosad pole lubatud.

•    Geneetiliselt muundatud koostisosad pole lubatud.

•    Pakend peab olema keskkonnasõbralik, st korduvkasutatav või töödeldav ja minimaalne. Erijuhtudel, imeväikestes kogustes on lubatud teatud nimetustega sünteetilised koostisained – näiteks inimesele kahjutud ühendid, mida ei ole võimalik looduslikega asendada.

•    Loomkatsed on keelatud.

•    Lõhnaained peavad olema taimset päritolu. (NB! Alati ei ole pakendil välja toodud, et lõhn on antud essentsiõlidega, see aga ei tähenda, et lõhn oleks sünteetiline! Märge essentsiõlide kohta pannakse juhul, kui lõhn antakse 100% essentsiõlidega. Sageli lisatakse aga ka näiteks looduslikku vaiku, taimetõmmiseid ja muid taimseid aineid – siis ei anta loetelu lõhnaaine sisust, vaid märgitakse «parfüüm» vms, kuid toote sertifikaat tagab, et selle sisaldus on inimesele kahjutu ja looduslik.)