«Kui nii suurt boilerit kaks korda nädalas sisse lülitada, siis see võib-olla natukene säästu annab, aga mitte märkimisväärselt,» arvas Pilt. Tema hinnangul sõltub sääst ennekõike boileritüübist: «Kui see on kümme aastat vana boiler, mille soojustuseks on kasutatud villa, mida kohati on ja kohati ei ole, siis võib säästa küll.» Kui on tegu aga tänapäevase veesoojendajaga, millel on vahtisolatsioon, siis ei saa kokkuhoid asjatundja arvates olla teab kui suur.
Esimese säästunipina soovitab Meelis Pilt boileriomanikul kontrollida, kas kütteelement on katlakivist puhas. Hoolas omanik võiks tema hinnangul iga paari aasta tagant boileri lahti võtta ja olukorda kontrollida. «Mõnda kinnist boilerit ei annagi puhastada ja seal ei ole midagi teha,» tõdes asjatundja.
Samas rõhutas Pilt, et tegelikult sõltub katlakivi teke ennekõike veest. «Kui on lubjarikas vesi, siis aastas kord võiks katlakivi kontrollida. Aga kui on hea vesi, siis minul on näiteks viis aastat vana boiler ja siiani on sees kõik korras,» rääkis ta.
Ka sõltub boileri energiatarbimine selle asukohast. «Kui boiler on soojas ruumis, siis kulub vähem energiat, kui aga asub keldris või garaažis, siis rohkem,» selgitas Pilt. Tema sõnul on soojaveeboiler eramajades üldiselt pandud kuhugi majapidamisruumi, kus sageli on talvel paar-kolm kraadi sooja. «Eks siis kulub elektrit rohkem,» tõdes ta.
Soojaveeboileri paigaldamisel kehtib rusikareegel, et mida lähemal tarbimiskohale, seda vähem energiat kulub. See on Pildi sõnul ka kõikide boilerite kasutusjuhendis kirjas.