Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2012/11/09/1423246t1h7976.jpg)
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 3,2 protsenti, teatas statistikaamet. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti SKT 2012. aasta 4. kvartalis 2011. aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7 protsenti.
2012. aastal oli SKT jooksevhindades 17,0 miljardit eurot.
Aasta esimeses kolmes kvartalis panustas majanduskasvu kõige rohkem ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. See on seotud eelkõige saastekvootide müügist saadud summa eest tehtud valitsemissektori hoonete renoveerimistööga.
4. kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala, mida mõjutas kõige rohkem maismaaveonduse ja veetranspordi lisandväärtuste kasv.
Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Eelmisel kahel aastal oli kõige tähtsamaks SKT kasvu eestvedajaks töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012. aastal pidurdas töötlev tööstus aga SKT kasvu oluliselt, olles enim mõjutatud arvutite, elektroonika ja optikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalade lisandväärtuste kahanemisest.
Negatiivselt panustasid 2012. aastal majanduskasvu veel kinnisvaraalase tegevuse ning mäetööstuse tegevusala lisandväärtused. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus jooksevhindades küll kasvas, kuid hinnakasvust tingituna langesid püsivhinnad.
2012. aastal kasvas hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2 protsenti ja 0,4 protsenti) vähem kui püsivhindades SKT. Seega suurenesid kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1 protsent ja 3 protsenti.
SKT loomiseks tehtud tööjõukulud on samal ajal suurenenud. Tööjõu ühikukulu kasvas võrreldes 2011. aastaga 6 protsenti, eelmisel kahel aastal oli see näitaja languses.
Eesti majanduskasvu toetas oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kasvas 2012. aastal 8 protsenti.
Kui 2012. aasta esimeses kolmes kvartalis oli toodetud SKT sisemajanduse nõudlusest suurem, siis 4. kvartalis oli sisemajanduse nõudluse osakaal 103,4 protsenti SKTst. 2012. aastal kokku oli see näitaja 99,1 protsenti.
Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 21 protsenti. Peamiselt suurendasid seda nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.
Ettevõtete tooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 4 protsenti, sealjuures suurim mõju oli alkohoolsete jookide tarbimise, sõidukite ostmise ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse ja varuosade ostmise) kasvul.
Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2012. aastal hindade mõju arvestades 6 protsenti. Kaupade eksport kasvas 7 protsenti, mõjutatuna enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo kasvust 4. kvartalis.
2012. aasta esimeses kolmes kvartalis suurendas püsivhindades kaupade eksporti masinate ja seadmete väljavedu. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga 9 protsenti.
Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKTsse oli 1. ja 4. kvartalis negatiivne (vastavalt -0,7 protsenti ja -1,5 protsenti), kuid 2012. aastal kokku 0,5 protsenti.
4. kvartalis oli SKT jooksevhindades 4,47 miljardit eurot. Võrreldes 3. kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT 4. kvartalis 0,9 protsenti ning võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga muutus SKT 3,5 protsenti.
Suurimaks Eesti majanduskasvu mõjutajaks oli 4. kvartalis veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kasv, mida suurendas kõige rohkem maismaaveonduse ja veetranspordi lisandväärtuste kasv.
Lisaks panustasid SKT tõusu info ja side (täpsemalt telekommunikatsiooni) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalade lisandväärtuse suurenemine.
Lisaks nimetatud tegevusaladele mõjutas oluliselt SKT kasvu ka netotootemaksude laekumiste kasvu kiirenemine 10 protsendini. Selle põhjuseks oli aktsiisimaksude laekumiste suurenemine.
Majanduse kõige suurema osakaaluga tegevusala töötlev tööstus pidurdas IV kvartalis oluliselt SKT kasvu. Languse põhjuseks oli eelkõige metalltoodete, kemikaalide ja keemiatoodete ning elektriseadmete tootmise tegevusalade lisandväärtuse kahanemine.
4. kvartalis kasvas püsivhindades SKT kiiremini kui hõivatute arv ja töötatud tundide arv vähenes. Seetõttu suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vastavalt 2 protsenti ja 4 protsenti.
Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. Samas on kasvanud SKT loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7 protsenti, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest oluliselt kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasvas viiendat kvartalit järjest.
Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes 2012. aasta viimases kvartalis 11 protsendini moodustades SKTst 103,4 protsenti. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 5 protsenti. Suurim mõju oli puhke ja kultuuriteenuste (näiteks sporditeenused, kino-, teatri- ja kontserdikülastused), elektri, gaasi ja muude kütuste ning alkohoolsete jookide tarbimise kasvul.
Oluliselt mõjutas 4. kvartalis sisemajanduse nõudluse suurenemist valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste kasv 6 protsenti, mis oli peamiselt tingitud kaitseotstarbeliste kulutuste kasvust.
2012. aasta 4. kvartalis kiirenes kaupade ja teenuste ekspordi kasv 7 protsendinii ja impordi kasv 12 protsendini. Eesti väliskaubandust mõjutas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sisse- ja väljavedu. 4. kvartalis oli netoekspordi suhe SKTsse -1,5 protsenti ehk import oli ekspordist suurem.