/nginx/o/2012/07/03/1197172t1h39e3.jpg)
Vahel võib pisim pähkel kõige kõvem olla. Nagu Küpros. See päikese, plaažide ja pahade finantskommete saar on euroala jaoks vapustavalt vintske väljakutse.
Küpros: kes maksab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangandus rapub, valitsus on eitusfaasis, riigivõla-pankade-lühis läheb üha hullemaks ja Euroopa partnerid (vabandage väljendust) klammerduvad meeleheitlikult oma kukrute külge – ning väike vahemeremaa, mille SKT on tühised 0,2 protsenti euroala majandusest, võib vabalt kujuneda Euroopa abipaketipoliitika kalmistuks.
Põhiküsimus Küprose, selle pankade ja maksumaksjate päästmisel nende vigade tagajärgede käest on lihtne: kes maksab?
Kõnealused summad on pealtnäha pisikesed – tõenäoliselt mitte üle 17 miljardi euro, millest 10 miljardit eurot läheks vastaka (kuid üsna realistliku) stsenaariumi puhul pankade rekapitaliseerimiseks. See võrdub 50 protsentiga Küprose sisemajanduse kogutoodangust. Seega oleks tegemist ühe suurima rahvusvahelise päästeoperatsiooniga üldse. Pole siis ime, et Berliini poliitikud tõrguvad tühjale tšekile alla kirjutamast.
Ja siinkohal tuleb mängu euroala päästepakettide – nii kunagiste, praeguste kui tulevaste – usaldusväärsus. Mõnedes Euroopa pealinnades keeb debatt selle üle, kas Küprose pankade kahjumid tuleks kallata eelisvõlakirjade hoidjate ja kindlustamata hoiustajate kaela. Ilmselt kerkib Küprose riigivõlg peatselt 145 protsendini SKTst. Hoiustajate «kaasamine» kärbiks seda oluliselt.
Kuid sellega on võib-olla juba hiljaks jäädud. Meede oleks suunatud peamiselt Vene raha pihta, mis saarel koduseid makse väldib. Nagu ütles Küprose rahandusminister, on viimaste nädalatega nende pankadest välja voolanud «arvestatav kogus raha». Võib-olla toimetavad venelased oma raha juba järgmisse maksuparadiisi. Nüüd on oht, et kahjumite kallamisel hoiustajate kraesse tabaks hoop üksnes tavalisi küproslastest hoiustajaid.
Euroala poliitikud peaksid ignoreerima karjeid, nagu kätkeks Küprose karm kohtlemine endas nakkuseohtu. Küpros on (Kreekast tulnud) nakkuse tagajärg, mitte selle allikas. Samuti tuleks seista vastu venelaste pakkumistele abipaketis kaasa lüüa. See pole summa suurust arvestades põhjendatud, ühtlasi tuleks seada küsimärgi alla Moskva motiivid.
Mis veelgi tähtsam: euroala peaks pingutama selle nimel, et Vahemeremaade idaosa asjad hakkaksid lõpuks ometi kulgema nende kava kohaselt.
Copyright The Financial Times Limited 2013