/nginx/o/2010/06/13/385646t1hd427.jpg)
«Ainult 13 protsenti välismaale tööle minevatest eestimaalastest kavatseb jääda alatiseks võõrsile ning kolmandik näeb end välismaal töötamas kauem kui aasta,» rääkis sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Liis Reiter Rändekonverentsil.
Põhiliselt tahetakse minna Soome, järgnevad Suurbritannia, Iirimaa, Norra ja Rootsi. Eelmise aasta lõpu seisuga töötab välismaal 25 700 Eesti inimest. Nemad on need inimesed, kelle elu on tegelikult Eestis ja nad pendeldavad töö pärast välisriikide vahet. Ametlikult oli 2011. aasta seisuga Eestist emigreerunud 6200 inimest, kuid Reiteri sõnul ei saa see number ilmselt tõele vastata. «Me teame, et välismaal elab 82 700 Eesti kodanikku, kuid me ei tea, mida nad seal teevad – kas õpivad või töötavad,» rääkis Reiter.
Tüüpiline välismaale tööle mineja on parimas tööeas meesterahvas, kes läheb tööle ehitusele ja kellel on keskharidus. «Ehk et kui meil räägitakse ajude äravoolust, siis see ei ole päris õige, sest kõige rohkem on välismaale minejaid just keskharidusega inimeste seas,» ütles Reiter. Põhjus, miks välismaale minnakse, on loomulikul raha ja soov teenida rohkem. Tagasi Eestisse tuleksid inimesed eelkõige põhjusel, kui töö välismaal otsa saab.