/nginx/o/2013/01/24/1537446t1he1ad.jpg)
Kuigi tarbijate, tootjate jaekaubanduse ja teenindussektori hinnakasvu kartused ja ootused lähikuudeks on süvenenud, pidurdab arenenud riikide tagasihoidlik majandusaktiivsus tarbijahindade kasvu olulist kiirenemist ja seetõttu me lähikuudeks aastases võrdluses hinnakasvu kiirenemist Eestis ei prognoosi, kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina veebruarikuu tarbijahindade tõusu kommenteerides.
Mertsina märkis, et eelmise aasta keskel tõstsid ebasoodsad ilmastikutingimused ja väiksem tootmine maailmaturu toiduainete hinnad kõrgemale. Need on aga augustist allapoole liikunud ning on praegu umbes samal tasemel kui aasta tagasi veebruaris. Kui naftahinnad peaksid tõusu jätkama, suurendab see Mertsina sõnutsi ka põllumajandustootjate tootmiskulusid, mis omakorda tõstab toiduainete hindasid. Toiduainete Eesti hinnaindeks reageerib suhteliselt kiiresti maailmaturu toiduainete hindade muutusele. Konkunktuuriinstituudi andmetel kavandab lähikuudeks üle poole toiduainete ja jookide tootmisettevõtetest kõrgemaid müügihindu.
Tarbijahindade kasvu survestavad Mertsina sõnutsi täiendavalt veel alates novembrist kerkinud tööstuskaupade hinnad maailmaturul.
Ka tarbijate hinnakasvu kartused eesolevateks lähikuudeks on süvenenud. Jaekaubanduses ja teenindussektoris on ootused lähikuude hinnakasvuks tõusnud juba alates möödunud aasta augustist. Sarnaselt tarbijatele vähenes ka teeninduses mõnevõrra hinnakasvu ootus veebruaris, kuid trend on ikkagi ülespoole.
«Kuigi maailmaturu toormehinnad liiguvad kasvusuunas ning hinnatõusu ootused on Eestis süvenenud, pidurdab arenenud tööstusriikide jätkuvalt tagasihoidlik majandusaktiivsus tarbijahindade kasvu olulist kiirenemist võrreldes eelmise aastaga. Seetõttu me lähikuudeks aastases võrdluses hinnakasvu kiirenemist Eestis ei prognoosi,» tõdes Mertsina.
Statistikaameti teatel kerkisid kaupade ja teenuste hinnad veebruaris aastataguse ajaga võrreldes 3,7 protsenti. See on kiireim hinnatõus alates mullu oktoobrist.