Kevadväsimust aitavad peletada vitamiinipommid aknalaual

Murulauk. Foto: Mihkel Maripuu

Kui pika talve lõpuks on tunne, et enam ei jaksa, saab vajaliku energia hõlpsasti kätte potti või kasti külvatud värsketest maitsetaimedest. Lisaks heale maitsele ja kasulikule toimele lisavad maitsetaimed tuppa mõnusat aroomi ning näevad ilusad ja kevadised välja.

«Päevad lähevad üha valgemaks. Maitsetaimed vajavad palju valgust ja pidevat kastmist. Suurt muud neile vaja ei olegi – väetama ei pea ja toatemperatuur sobib neile hästi,» rääkis Hortese tootejuht Lea Mäss.

Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult varakevadisel ajal organismile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Erinevaid maitsetaimede sorte müüakse poodides tohutul hulgal, mistõttu tasub siiski tutvuda seemnepakendil kirjas oleva kasvatusõpetusega, kuna mõnda taime on keeruline ise aknalaual kasvatada.

Maitsetaimed võiks panna sortide järgi erinevatesse pottidesse või kastidesse, sest ühed tahavad rohkem kastmist, teised vähem. «Kasvamiseks vajavad maitsetaimed toitaineterikast mulda ning kasta tuleks neid vähemalt päeva seisnud veega,» rääkis Mäss.

Maitsetaimede kasvuiga sõltub taimeliigist ja hoolitsusest. Kerge vaevaga saab talvel aknalauale mineraalaineid ja vitamiine sisaldavaid rohelisi pealseid kasvatama panna sibulamugulad. Sibulad tuleb asetada kobedasse aiamulda ja kastma peab neid vastavalt vajadusele. Peaasi, et juured kuivaks ei jääks. Toatemperatuuril kasvavad sibulale pealsed vähem kui kuu ajaga.

Aknalauale võib kasvama panna ka A- ja C-vitamiini ja rauda sisaldava rukola ning C-vitamiini sisaldava salatkressi, mis tärkavad kiiresti ning on valgustingimuste suhtes leplikumad. Suured vitamiinipommid – petersell ja murulauk – tahavad seevastu palju valgust.

Edukalt võib aknalaual kompostmullas kasvatada ka rosmariini. Talvel tuleb rosmariini kasvatada toas võimalikult valges kohas ja kastmisel tuleb hoida muld ühtlaselt niiskena. Seedimist soodustav aed-liivatee ehk tüümian ning stressi ja unehäireid leevendav sidrunmeliss vajavad Mässi sõnul maksimaalset valgust.

Mässi sõnul kehtib ristõieliste taimede – rukola, lehtsinepi ja põldkännaku – puhul reegel, et mida nooremad taimed on, seda paremini need maitsevad. Vananedes muutub nende maitse kibedaks. «Ristõielised tuleb kohe ära tarvitada ja mitte lõigata neid kääridega lootuses, et ehk kasvavad nad veel edasi,» märkis Mäss.

Tootejuhi sõnul võib toatingimustes raskusi tekkida tilli kasvatamisel. «Piisava valguse puudumisel jääb till nõrgaks, veninuks ja kahvatuks,» selgitas ta. Kui soov on aga väga suur, siis kõige leplikum on tillisortidest aed-põõsastill, mille kasvatamine võib õnnestuda ka aknalaual.

Suveks peaks maitsetaimed tõstma rõdule või aeda, sest seal on kasvutingimused soodsamad. «Aprilli teises pooles võib paljud maitsetaimed juba kinnisele rõdule viia, näiteks tüümiani, peterselli, salvei ja rosmariini,» soovitas Mäss. Varjulist ja sooja kasvukohta nõudev basiilik on Mässi sõnul külmakartlik ja seda ei tohiks kindlasti enne suve rõdule viia.