Investorid kogu maailmas on finantskriisi järgsest hirmust üle saanud ja paigutavad üha rohkem vara aktsiaturgudele, mis on viimastel päevadel kerkinud rekordtasemetele.
Saabunud on aktsiate aeg
Euroopa aktsiaturud kerkisid eile kõrgustesse, mida pole nähtud finantskriisi puhkemisest saadik. Päev varem kerkis maailma tuntuim aktsiaindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine 116-aastase ajaloo kõrgeimale tasemele, 14253,77 punktini. Varasem rekord pärines 9. oktoobrist 2007, selle löömiseks kulus veidi vähem kui 65 kuud.
«Aktsiad on osutumas kõige huvitavamaks varaklassiks,» ütles eile SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel grupi värsket investeerimisväljavaadet Investment Outlook tutvustades. Analüüsi enda pealkiri – «Aktsiatele on saabunud kevad» – on üsna kõnekas.
«Paanikast ollakse jõutud küpsemise faasi. Investorid liiguvad võlakirjainvesteeringutest aktsiatesse,» lisas Koppel. Praegust faasi iseloomustavad üsna head makromajandustrendid nii USAs kui ka Euroopas.
Tõenäoline on peatne nõudluse taastumine Euroopas ning keskpankade praeguse rahapoliitika jätkumine, mis on pakkunud turgudele piisavalt likviidsust. «Globaalse majanduse väljavaade on mõõdukalt hea ja hinnatasemed mõistlikud,» kinnitas Koppel.
The Wall Street Journal kirjutas, et erinevalt 2007. aastast eile New Yorgi börsil uut rekordit ei tähistatud. Maaklerite pilgud olid naelutatud ekraanidele. Kuulda olid vaid mõned hõiked, mida summutasid arvutitest kostvad helid, kirjeldas majandusleht.
Ühest küljest on börsi põrand muutunud vaiksemaks kohaks, sest inimesi on asendamas arvutid. Kuid suhteline vaikus tähistab ka turul valitsevaid tundeid. «Massiivset eufooriatunnet ei ole,» ütles investeerimisfirma O’Neil Securities kauplemissaalis toimuvate operatsioonide direktor Kenneth Polcar. «Aastaid tagasi oli erutust rohkem,» lisas ta.
Kui SEB privaatpanganduse strateegid on aktsiaturgude suhtes positiivselt meelestatud lähtuvalt nn suurest pildist, siis USA suurpanga Bank of America Merryll Lynch aktsiakaupleja John Panichi ütles, et alates finantskriisist on turud vähem keskendunud makromajanduslikule pildile ja poliitikale ning vaatavad rohkem ettevõtete kasumeid ja bilansse.
Aga ühte meelt on Panichi SEB strateegidega selles, et paanikafaas on läbi. Kui varem kardeti kaotada raha, siis nüüd kardetakse kaotada võimalusi. «Isegi skeptikud on sunnitud pöörduma aktsiaturgude poole,» nentis Panichi.
Panichi sõnu kinnitab ka eilne börsipäev Euroopas. Eurostati andmetel langes eurotsooni majandus eelmise aasta viimases kvartalis 0,9 ja Euroopa Liidu majandus 0,6 protsenti, Euroopa aktsiaturud kerkisid eile aga pool protsenti ja enamgi, nelja ja poole aasta kõrgeimale tasemele.
«Aitäh sulle, Fed, Dow’ rekordi eest,» tänas finantsblogi Big Picture blogija ja aktsiate analüüsikeskuse tegevjuht Barry Ritholtz, viidates USA keskpanga ülimadala intressimäära ning riiklike võlakirjade ostmise poliitikale, mida lihtsustatult võib nimetada ka rahatrükiks. Sarnast poliitikat ajavad ka Euroopa Keskpank, Suurbritannia ja Jaapani keskpank.
Analüütikute ennustuste kohaselt on 40-protsendine võimalus, et Inglise Pank jätkab võlakirjade ostmist, ja kümneprotsendine võimalus, et Euroopa Keskpank alandab baasintressi. Mõlema keskpanga nõukogude koosolekud toimuvad täna.
Ehkki hullem paistab olevat möödas, ei ole taevas pilvitu. Euroopa Keskpanga pikaajalised laenud ja lubadus ükskõik millises mahus võlakirju osta on turge rahustanud, aga fundamentaalsete muutuste tegemine läheb visalt.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile, et intresside langemisel on ka halvad küljed, viidates asjaolule, et raskustes olevate riikide, eelkõige Itaalia ja Hispaania võlakirjade intresside langemine lihtsustab neil uute laenude võtmist ja vajalike reformide edasilükkamist.