Ka magistrikraadiga turundaja peab olema valmis lihtsaks praktiliseks tööks

Anu-Mall Naarits Foto: Peeter Langovits

Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naaritsa kirjutab nädala turunduskommentaaris, et kuigi paljud noored lähevad õppima turundust, pole suurel hulgal aimugi, mida tööandjad Eestis sellelt elukutselt ootavad. Naaritsa hinnangul tuleks ka magistrikraadiga ülikooli lõpetanud turundajal vaatamata ametinimetusele olla valmis töötama nii klienditeeninduses, administreerima veebilehti ja tegema veel mitmeid muid praktilisi töid enne, kuid temast saab kompetentne turundusjuht, kes mõistab, kuidas ettevõtte väärtust kasvatada.

Turundamine on erialana tudengite seas popp – viimasel 3 aastal on meie ülikoolides seda eriala asunud õppima sajad noored, aastas lõpetab kõrgkooli paar-kolmsada turundushariduse saanut. Ometigi näitab elu oma väheste praktikavõimalustega, et suur osa noortest ei kujuta ametisse asumiseni ette, milles seisneb nende igapäevane töö turundusassistendi või turundusjuhina. Nii kummaline kui see ka pole, tulevad Marketingi Instituudi koolitustele juba ametis kõrgharitud turundajad, kes väidavad sageli, et saavad alles nüüd esmakordselt aru, mida neilt oodatakse ja mida nad oskama peaks. Aga mida siis?

Esiteks peaks iga turundust õppiv inimene mõistma, et Eestis on väga vähe organisatsioone, kus turundusjuhi, turundusspetsialisti ja turundusassistendi igapäevatöö on sisuliselt erinev. See tähendab, et meil on vaid ligi paarsada organisatsiooni tuhandete seas, kus nende ametikirjelduste osas vahet tehakse. Enamus keskmisi- ja väikeettevõtteid näevad turundajas nii strateegilist väljamõtlejat, praktilist teostajat (käärid, paber, liim, veebiprogrammid, sotsiaalmeedia, koduleht, artiklite kirjutamine), tulemusmõõdikute kehtestajat kui ka tulemuste hindajat. See tähendab, et tegu on küllaltki mitmetahulise erialaga, mille lõpetajad ei saa eeldada, et nad vaid assisteerivad või ainult strateegiaid koostavad.

Teine ja veelgi olulisem tegur heaks turundajaks saamisel on isiklik klienditeeninduse ning müügikogemus, mida pole üldjuhul võimalik ülikoolis omandada. Iga noor turundaja peaks mõistma, et tema töö ülim tähtsus seisneb ettevõtte klientide mõistmises, nende soovide, käitumise, võimaluste ja vajaduste õiges hindamises. Olen näinud mitmeid ja kuulnud veel rohkematest noortest turundajatest, kes on sunnitud tõstma ettevõtte müüki ja parandama püsiklientide osakaalu, kuid kes peavad alandavaks kasvõi mõne päeva ise klienditeenindajana töötada, kuna neil on magistrikraad! Päris kindlasti tuleks endale aru anda, et elu- ja kliendikaugel turundusel pole vähimatki mõtet.

Kolmas aspekt, milleta turundustöö enamikes Eesti ettevõtetes tulutoovaks ei kujune, on turundusspetsialisti oskus planeerida ja arvutada. Kui te lähete reklaamiagentuuri ja soovite näiteks kampaaniat ettevõtte uue toote lansseerimiseks, siis saate üldjuhul särava ja eristuva vau-efekti tekitava lahenduse. Kuid kuidas, miks ja millal iga sellesse kampaaniasse paigutatav euro ennast tagasi teenib, seda reklaamigurud teile ei ütle. Seda peab teadma turundaja. Liiga sageli jäetakse korraldamata fantastilisi kampaaniad, mille 500-eurone maksumus võimaldaks kuu ajaga teenida 10 000 eurot, kuna ettevõttes lihtsalt pole kedagi, kes oskaks tulevikutulu välja arvutada. Teisalt aga kulutatakse tuhanded eurosid meediapindadele ja tegevustele, mille puhul ei oska keegi täpselt öelda, mil moel ja millal see kulutus ennast õigustab. Midagi ju peab tegema kui konkurendid ka teevad, kõlab kusagil alateadvuses praktilise turundusabita jäetud firmajuhtide ahastushüüd.

Tean, et ülikoolist tulevad noored näevad end sageli kõrgelt kvalifitseerituna ning oskavad kinnisilmi küsida 1000-1500 eurost stardipalka. Kuigi ootused turundusjuhile, -assistendile ja –spetsialistile võivad igapäevaselt olla sarnased, lähtub palga maksmine siiski tegelikest kompetentsidest ja kogemustest. Tahaksin rõhutada, et Eesti ülikoolide turunduse õppesuuna lõpetanud ei ole head turundusspetsialistid ega juhid, kui neil puuduvad isiklikud kogemused klienditeeninduses ning elementaarsed teadmised matemaatikast. Vastsed ülikoolilõpetajad on alguses ikkagi vaid assisendid, kes vajavad vanemat kolleegi või mentorit, et iseseisvalt organisatsioonile mõõdetavat kasu tooma hakata. Kui nad aga ettevõttes üksi jäävad, võib neist kasu asemel isegi rohkem kahju olla. Ütleb ju vana käibetõdegi, et pool igas ettevõttes reklaamile kulutatud rahast on maha visatud raha, kuid keegi ei tea, kumb pool!

Need turundajad, kes oskavad oma tegevusi mõtestada ja mõõta, homset tulu välja arvutada ja vähemtulemuslikud turundustegevused juba eos lõpetada, teenivad juba täna Eestis vähemasti 2000 eurost kuupalka. Pole ka ime, sest sisuliselt saavad nad tänu kogemustele hakkama kõige olulisemaga – ettevõtte väärtuse kasvatamisega.