/nginx/o/2011/03/17/540101t1h2964.jpg)
Ernst & Youngi värske äririskide ja -võimaluste uuringu kohaselt näevad ettevõtjad järgmise kolme aasta suurima riskina tarbija hinnatundlikkust. Probleemiks on ka üha suurenev surve kärbeteks ja samas suurenevad ootused kasumile, mis muudavad keeruliseks toodete ja teenuste kvaliteedi samaväärsena hoidmise.
«Tarbija hinnatundlikkus on äririskide tabelis liikunud üha tõusvas joones, kuid arvestades seda, et enamike Euroopa riikide majandusolukord on juba stabiliseerumas, on selle tänavune esikoht isegi mõnevõrra üllatav,» rääkis Ernst & Young Baltic ASi ärinõustamise osakonna juhtivkonsultant Siim Aben. «Võrdlusena võib tuua näiteks 2010. aasta, mil hinnatundlikkuse risk asetus veel 15. kohale ning 2011. aastal neljandale kohale. On ilmselge, et majanduslangus on tarbija ostuharjumusi jäädavalt muutnud – inimesed on harjunud suurte allahindlustega ja ootavad neid jätkuvalt.»
Ühtlasi peavad ettevõtjad muutunud turusituatsioonis Abeni sõnul suutma tagada madalate kuludega konkurentsieelise ning võitlema turuosa pärast järjest lisanduvate online ostukeskkondadega. «Ettevõtjad märkisid, et isegi varasemalt hinnaeelise taganud tugevat kaubamärki on muutunud turusituatsioonis kallis üleval pidada,» lisas Aben.
Teiseks suureks riskikohaks on ettevõtjate hinnangul surve kulude kokkuhoiule, samas kui suur hulk ettevõtteid on majandussurutises ellu jäämiseks juba mahukamad kärped ära teinud.
«Võimekus kulude kokkuhoiu osas edu saavutada oli, on ja jääb üheks peamiseks väljakutseks. Uuringust avaldus ühtlasi huvitav lähenemine sellele, kes peaks olema ettevõttes kokkuhoiumeetmete eest vastutav – 66% vastanutest leidis, et selle eest peaks vastutama tegevjuhtkond, kuid 27% arvas, et kulukärped peaksid olema nõukogu pädevuses,» selgitas Aben.
Kui eelmisel aastal pani ettevõtjaid enim muretsema valitsuse kasvav roll, siis käesoleval aastal on «valitsuse sekkumise» kartus üllatuslikult kümne äririski seas kukkunud alles seitsmendale kohale.
«Arvestades ka Eestis käivaid diskussioone maksusüsteemi üle võib järeldada, et ühelt poolt meie ettevõtjad ise tahavad muudatusi, mis toetaks majanduskasvu ja väldiks meie ettevõtjate konkurentsipositsiooni halvenemist. Pean silmas eelkõige tööjõu makse, erinevaid aktsiisimakse või muid riiklikul tasandil määratlevaid tasusid. Ning teisalt on kindlasti soov jätta ettevõtte tulumaksusüsteem muutmata,» rääkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.
Suurima ärivõimalusena on tabelis jätkuvalt eesotsas innovatsioon, mis tähendab uusi lahendusi efektiivsemalt tegutsemiseks või hoopis päris uuenduslike lahendusi, mis peaks looma omakorda uusi müügivõimalusi.
Ernst & Youngi äririskide- ja võimaluste uuring aastatel 2013 -2015 valmis koostöös Oxford Analyticsiga. Eelmisel aastal läbi viidud uuring analüüsis eelkõige seda, kuidas on need riskid ja võimalused maailma ettevõtjate jaoks täna oma olulisust kasvatanud või kaotanud. Kokku küsitleti uuringu käigus 641 ettevõtte spetsialisti/tegevjuhti 21 riigist.