/nginx/o/2013/03/04/1617708t1hd950.jpg)
Heast käbiaastast ja headest kokkuostuhindadest ajendatuna on mõnel pool koguni puid maha võetud, et rahaallikale ligi pääseda.
Hea käbisaak ahvatles rikkumistele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaebusi on nii Lääne- kui Ida-Virumaalt, aga need on nii värsked, et midagi rohkem praegu veel rääkida ei saa,» ütles Põhjarannikule inspektsiooni Ida regiooni juhataja Andrus Simson.
Simsoni sõnul pole käbide korjamine keelatud, kui seda tehakse lõpp- või uuendusraie langil. Kui aga korjates kahjustatakse puud või puistut, on tegemist rikkumisega.
Ida-Virumaa erametsaomanikke koondava Iisaku metsaühistu juhatuse liige Viktor Lehtse sõnul on käbikorjajaid palju käinud. «Kaks lanki olid tee ääres, auto peatus seal kõrval, kaks meest hüppasid välja, korjasid käbid kokku ja panid minekut. Maaomanikuga rääkimisest polnud juttugi. Osa sõidab lihtsalt ringi, vaatab, kus tee lahti on lükatud, ja läheb siis langile korjama. Omanikult muidugi luba ei küsi. Kuhu ja kuidas nad need käbid müüvad, ei oska arvata – ametlikuks müügiks peab ju olema keskkonnaameti luba ja metsaomaniku nõusolek.»
Enamik käbikorjajaid käib muidugi nii, nagu peab: helistavad ühistusse, kuulavad plaaniliste lankide kohta maad, soetavad loa, räägivad metsaomanikuga läbi.
Lehtse sõnul on käbid tänavu hinnas, sest nii head kuusekäbiaastat pole tema hinnangul olnud kümme aastat.
Kahelt Virumaalt varuti sel talvel ligemale kakssada tuhat liitrit käbisid.