/nginx/o/2012/03/20/1018852t1h4108.jpg)
Naiste keskmiselt 30 protsenti madalam palk ja lastega töölt eemalolek, sellest tulenev väiksem finantsvõimekus paneb küsimärgi alla naiste tulevikus saadava pensioni suuruse, teatas SEB tänases pressiteates.
SEB: naiste pension on tulevikus väiksem kui meestel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Naised kaotavad suuresti pensioni I samba arvelt, kuna lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži, mis on aluseks riikliku pensioni suuruse arvutamisel. Kui võrdleme Eesti keskmist palka saavat naist, kel ei ole lapsi ja naist, kel on üks laps, siis nende tulevane I ja II samba pension kokku erineb 2,8 protsenti, moodustades vastavalt 44,8 protsenti ja 42 protsenti viimasest pensionieelsest palgast. Kui naisel tuleb üles kasvatada rohkem kui üks laps, siis langeb asendusmäär alla 40 protsendi,» ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40 protsenti kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust; Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65 protsendini. Eesti sotsiaalpoliitikas on viimase kümnendi jooksul tehtud ad hoc kosmeetilisi muudatusi, et vältida pensionlõhet erinevate sotsiaalgruppide vahel. Kuid nagu näitab SEB analüüs, küündib lapsevanemate (meie ühiskonnas eelkõige naised) pension vaevu 40 protsendilise asendusmäärani.
Tulevase pensioni suuruses kaotavad ka lapsevanemad, kes kuuluvad eesti keskmisest kõrgemasse palgaklassi. Näiteks, ühte last kasvatav vanem, kelle sissetulek on kaks Eesti keskmist, võib loota, et tema pensioniea sissetulek kahest esimesest sambast on ligi 37 protsenti viimasest sissetulekust. Kaht last kasvatades, aga kahaneb see protsent veelgi – jõudes alla 35 protsendi. Hoolimata viimaste pensioniseaduse muudatuste retoorikast, tuleb tunnistada karme fakte - lapsed tekitavad täiendavat miinust esimese ja teise samba pensionile.
SEB statistikast lähtuvalt on ka naiste ja meeste poolt kogutav täiendava ehk III samba pensionipilt kurjakuulutav. Statistika näitab, naised alustavad keskmiselt hiljem pensionikogumist kui mehed, mis võib olla tingitud probleemide lahendamise eelistustest, aga ka väiksemast finantsvõimekusest.
«Ühest küljest viitab fakt sellele, et lapsed on suureks kasvatatud ning tekib võimalus selle arvelt säästa. Samuti võivad selleks ajaks olla makstud ka laenud ja liisingud, mis annavad suurema võimaluse oma tuleviku kindlustamiseks. Teisalt jääb naistele selle tõttu tunduvalt vähem aastaid, et enne pensioniiga raha kõrvale panna. Meestel, kes alustavad täiendavat kogumist varem, on võimalus koguda tulenevalt palga erinevusest suuremaid summasid pikemat aega. Naiste III samba pensionimahte vaadates, jäävad naiste lepingute mahu 13 protsenti meeste poolt sissemakstud summadele alla. Eriti suur III samba kogumismahtude lõhe on 20-40-ndates olevate nais-ja meesklientide vahe, kus mahuerinevused on lausa kuni 62 protsenti,» ütles Holst.