Igas kümnendas Eesti majapidamises pole WC-d

Isegi liiklusmärgi juhatavad inimesi kuivkäimlatesse. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Kuigi viimase kümnekonna aasta jooksul on märgatavalt vähenenud nende majapidamiste arv, kus on kuivkäimla, kasutab neid siiani 11  protsenti leibkondadest.

Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal 89 protsendil leibkondadest veeklosett, kuivkäimla oli 6,6 protsendil ning õuel peal asus käimla 4,3 protsendil majapidamistest. Võrreldes 2000. aastaga on kuivkäimlaid Eestis küll üksjagu vähemaks jäänud. Toona oli veeklosett  (WC) 78,6 protsendil leibkondadest.

Kuigi viimasel rahvaloendusel küsiti ka WC-de kohta, siis need andmed veel avalikud ei ole ning statistikaameti kinnitusel tehakse need teatavaks sügisel koos teiste eluruume puudutavate andmetega.

Ökoloogiliste kuivkäimlateeksperdi Peep Tobrelutsu hinnangul peegeldab statistika olukorda tõeselt. «Küsimus on, millised need kuivkäimlad on. Kas sellised stereotüüpselt külmad, koledad ja haisvad või on inimesed läinud seda teed, et ei kuluta seal puhast joogivett,» rõhutas ta. Mehe sõnul on kindlasti neid maju, kus pererahval pole aega ega raha, et olukorda paremaks teha. Samas on juba üksjagu neid peresid, kus WC-st loobumine on olnud täiesti teadlik valik.

Tobrelutsu kinnitusel on võimalik ehitada veeklosetile sarnane kuivkäima, ainult ilma veeta. «Kuivkäimla ei ole õnnetus, sest vesi läheb aina enam hinda,» on Tobreluts veendunud. Tema kinnitusel on ka Eesti veekasutusbilanss negatiivne. «Meil jääb vett aina vähemaks, aga see ilmneb alles 300, 400 aasta pärast,» rääkis Tobreluts.