Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2013/03/01/1612134t1hd2af.jpg)
Kümme aastat tagasi ehitasid Toivo ja Ene Parts Stockholmi Nacka valda kivisele künkale männimetsa äärde oma perele uue maja.
Nackaga on Partsid seotud üle paarikümne aasta. Kui nad oma kolme lapsega Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Tšehhi, Saksamaa ja Taani kaudu Rootsi saabusid ning pärast põgenikelaagrit siin väikese korteri üürisid, ei osanud nad aimata, et jäävad paikseks.
Kohtla-Järvelt pärit ja alates neljandast klassist koos olnud paaril polnud alguses plaanis Rootsi tulla. «Kuna oleme abikaasaga koolis õppinud saksa keelt, kavatsesime suunduda mõnda saksakeelsesse riiki, aga saatus tahtis teisiti,» lausub naine, keda nüüd tuntakse Stockholmi Euroopa kooli direktori proua Anette Partsina.
«Oleme Nackas paljudes korterites elanud,» lisab Toivo Parts, kelle õlul on sama kooli (arvuti)tehnika ja majandusasjad. «Aga korteris on lastega väga tüütu elada. Rootsis sündis 1990. aastal meie neljas laps, pesamuna Liisa.
Siis hakkasime maju üürima ja varsti ise eramuid ehitama. See on meie kolmas.» Krundi valikul oli selle asukoha ja suuruse kõrval oluliseks tingimuseks bussipeatuse lähedus. Kui peres on palju lapsi, aga ühistransporti pole käepärast, peavad vanemad võsukesi pidevalt kuhugi sõidutama, nendib Ene.
Põhjamaiselt lihtne
Rootsis on väga populaarsed puiteramud, sest nende püstitamine on kalli kivimajaga võrreldes palju soodsam. Nacka vald on pannud paika hoone suuruse: laius, pikkus, kõrgus, pindala. Loomulikult võib alati taotleda erandit, aga see nõuab visadust asjaajamisel ja võtab tükk aega.
Tüüpprojekti järgi on kõige mugavam ehitada. Partsid lasid sobiva tüüpprojekti oma soovidele vastavalt kohandada.
«Ehitamine läks ruttu. Kolme päevaga pani kraana tehases valmistatud moodulitest seinad püsti, viimistlustööd võtsid muidugi palju rohkem aega,» meenutab mees.
Ligi paarisajaruutmeetrises majas on kasutatud lisaks puidule looduskivi, pabertapeete, looduslikke värve. Alumisel korrusel on majapidamisruumid ja laste toad, ülemisel hõlmab suurema osa avatud köögi ja söögitoaga eluruum. Samal korrusel paikneb ka vanemate magamistuba.
Skandinaavia stiilis sisustatud kodus on kõikjal näha eesti autorite maale, graafikat, unikaalseid seinatekstiile. Mõned asjad pärinevad pererahva lapsepõlvekodudest, osa mööbliesemeid on samuti sünnimaalt toodud.
Huvitavad harrastused
Nüüd, kus lapsed on täiskasvanud ja kodust läinud, otsustasid Partsid hakata vutte ja kanu pidama. Inglismaa linnadest alguse saanud hobi on kõikjal Euroopas järgijaid leidnud.
Pererahva hoolealusteks on pilkupüüdva välimusega USA Wyandotte’i tõugu kanad. Vaadates, kuidas Partsid oma sulelistega toimetavad, võiks eeldada, et nad ongi loomakasvatajad. Tegelikult on naine lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kehakultuuri erialal ja mees tudeerinud polütehnilises instituudis autoasjandust.
Neile mõlemale meeldib loodust nautida. Paraku jääb pärast pingelist päevatööd selleks üsna vähe aega. Aga nende koduaknast võib lumiste puude vahelt näha kitsi kõndimas. Soojemal ajal üritavad koolmeistrid veeta nädalalõppe oma maakodus, üksikus mereäärses paigas Värmdös. Loomulikult käiakse seal alati kalal.
«Mulle meeldib võrguga püüda ja võrgud on meil haruharva tühjad,» mainib naine ja lisab, et kõige rohkem on saadud turska, siiga ja ahvenat.
Nackas rõkkavad tihasekoorid samamoodi kui Eestis – seega on kevad varsti käes.