Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kas ebaõnnestunud soengu eest võib raha tagasi nõuda?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Halvasti tehtud lõikuse tunneb teine juuksur kohe ära.
Halvasti tehtud lõikuse tunneb teine juuksur kohe ära. Foto: SCANPIX

«Andke nõu, mida teha, kui ma pole rahul juuksurisalongis tehtud lõikusega. Vaatan end peeglist  ja olen täiesti pettunud – lõikus on ebaühtlane. Juuksuri kompetentsuses Juuksuri kompetentsus ma kahtlen  tugevalt, seetõttu ei julge paluda tal uuesti lõigata. Kardan, et teeb asja veel hullemaks. Maksin lõikuse eest 46 eurot, aga nüüd tuleb minna teise juuksuri juurde Kas ma võin nõuda, et mulle ebaõnnestunud lõikuse tõttu raha tagasi makstakse? Kuidas üldse määrata  iluteenuse kvaliteeti  Ekspertiis ju selle kohta ei tee,» kirjutas õnnetu soenguomanik venekeelsele Postimehele.

Vastab Intersaloni meister-juuksur Kaja Seppel.

Pretensioonid tuleb ikka esitada kohe peale teenuse osutamist ja salongist lahkumata. Üldjuhul ei ole kliendil hiljem mingi alust raha tagasi nõuda.  Soovitan pöörduda samasse salongi, kus juukselõikus teostati ning leida lahendus hoopis uue lõikuse teostamise näol (ja seda juba siis teenuse eest tasu maksmata).

Juuksur on juuksekunstnik ning ühesuguse nägemusega kunstnikke pole olemas. Iga juuksur lõikab ja teeb soenguid omanäoliselt ning siis, kui tulemus klienti ei rahulda, on kas teineteisest mööda räägitud või jäid kokkulepped saavutamata. Seda, kas juuksuritöö on kvaliteetselt teostatud, saab aga küll peale vaadates aru ja on ka võimalik kontrollida.

Kontrollimise võib paluda läbi viia teisel juuksuril. Võib ka paluda eksperthinnangut ja seda meister-juuksuri tasemele vastavalt juuksurilt ning soovitavalt ilusalongist, kes tegeleb ka juuksurite väljaõppe, praktika juhendamise ja täienduskoolitusega. Kui ei saavutata mingisuguseid kokkuleppeid, siis võib klient pöörduda Eesti Juuksurite Liidu poole.

Vastab tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Paul.

Meeldimine on subjektiivne ja selle osas on keeruline vaielda. Kui aga tarbija, kelle hinnangul ühes salongis tehti talle ebakvaliteetne juukselõikus, läheb nüüd teise ilusalongi tulemust parandama, siis ei ole tal enam pärast võimalik esimeses ilusalongis halvasti tehtud lõikust tõendada.

Esmalt tuleks probleemi lahendamiseks pöörduda teenusepakkuja poole. Kui suuliselt omavahel kokkuleppele ei jõuta, siis tuleks teenusepakkuja poole pöörduda kirjalikult. Kui ka seejärel probleemi lahendamiseks kokkuleppele ei saada, siis on võimalik tarbijal pöörduda tarbijakaitseameti poole juhul, kui tegemist on ettevõtja või FIE-ga.

Oluline on tähele panna, et kui juuksur pakub iluteenust eraisikuna, siis tarbijakaitseamet aidata ei saa. Ametil puudub kahe eraisiku vahelise vaidluse lahendamise pädevus ning abi saamiseks tuleks sellisel juhul pöörduda kohtusse. Selleks, et ennetada võimalikke probleeme, peaks tarbija veenduma, et tegemist oleks ametliku tööga, mitte et juuksuriteenust osutab eraisik.

2012. aastal jõudis erinevate iluteenustega seotud pöördumisi tarbijakaitseametisse kokku 45, millest juuksuriteenust puudutas kümmekond. Tänavu on iluteenustega seoses kokku kümmekond pöördumist, millest paar-kolm on juuksuriteenusega seotud.

Tagasi üles