Inimeste koju tööle saatmine pole võluvits probleemide lahendamiseks

Marissa Mayer. Foto: AFP

Koolitaja Raimo Ülavere kirjutab oma blogis internetihiiglase Yahoo juhi Maryssa Mayeri palju furoori tekitanud otsusest töötajad kodudest tagasi kontorisse kutsuda. «Olen ise kogenud, kuidas asi ei toimi, kui saata inimesed koju töötama, kuid muu töökorraldus jääb samaks,» kirjutab Ülavere.

Kõigepealt taustast, mis keskkonnas Maryssa Mayer sellise otsuse tegi. Ehk siis selgub ka põhjus, miks see sellise arvamustetormi on tekitanud. Aluseks muuhulgas artikkel New York Times’is ja terve rida ekspertide kommentaare.

USA tööstatistikaameti andmetel töötab veerand töötajatest kas kogu aja või osaliselt kodust. Ja 63 protsenti tööandjatest on eelmisel aastal teatanud, et lubavad oma töötajatel kas osaliselt või täielikult töötada kodust. Number on viimase seitsme aastaga pea kahekordistunud (2005. aastal 34 protsenti). Trend on ilmne.

Miks see trend on tekkinud? Sest terve trobikond uuringuid ja organisatsioonide kogemusi ütleb, et kodus töötamine tõstab tublisti inimese produktiivsust. Triki teeb ära kaks asja: vähem segajaid, vähem n-ö kontorisilo ja teiseks, oluliselt kasvab inimese vastutus oma töö eest (kasvab juba ainuüksi sellega, et ta on saanud ise valida, kus ja kuidas ta oma tööd teeb). Ja inimesed teevad kodus töötades keskmiselt rohkem tööd, nii kvaliteedilt kui kvantiteedilt kui kontoris. Fakt. Ehkki kahetsusväärselt sageli tundub kontori inimestele vastupidine tõsi olevat.

See selge kaugtöö trend, mida prognoositakse süvenevat (sealhulgas Eestis) ja faktid produktiivsuse kohta on ka põhjus, miks Mayeri otsus tundub sedavõrd vastukarva paitamisena (ja kindlasti kellelegi ka pärikarva paitusena). Miks siis Yahoo hakkab järsku risti vastuvoolu ujuma?

Põhjus ei ole ebaefektiivsus, vähemasti mitte selles mõttes, nagu sellest tavapäraselt aru saadakse. Vähemasti eii viita sellele Yahoo ise. Põhjus on Yahoo’s, mis seisus ta on ja mis on seal hetkel kõige tähtsam. Yahoo kohta kasutatakse juba mõned aastad väljendeid nagu surivoodi ja reanimeerimine. Ning eelmisel aastal firmat juhtima asunud Mayer ongi just see, kes reanimatsiooniga tegeleb. Hetkel on kunagisest eesrindlikust internetifirmast saanud lohisev gigant – puudu on eelkõige uuenduslikkusest, innovatsioonist. Ja innovatsioon tekib suurema tõenäosusega inimeste omavahelisel suhtlemisel, näitab ajalugu. Nii ongi Google’i (kus selgelt eelistatakse näost-näkku suhtlemist ja tehakse kõik, et inimene püsiks tööl – tasuta söök, lõõgastus jne) taustaga Mayer pigem teinud valiku innovatsiooni kasuks. Ja hei, kui firma on ikka aastaid juba surivoodil, siis peab ju midagi radikaalset ette võtma!

Omaette lisakaalu võib anda ka teadmine, et liiga sageli on n-ö kodu ja kontori segameeskonnad vähem tulemuslikud, kui 100 protsenti kontorimeeskonnad. Ja muuseas, põhjus pole selles, et kodutöötajad on üksikuna võttes ebaefektiivsemad. Vaid vastupidi, tuginedes uuringule – kui meeskonnas oli kodutöötajaid, siis just kontori töötajate pingutus vähenes. Küsimus on uskumustes: kontori töötajad arvavad, et kodutöötajad pigem lesivad diivanil ja löövad lulli, kui töötavad. Mis omakorda viib selleni, et hakatakse tänu sellele uskumusele ise vähem pingutama. Seega on paljuski küsimus uskumuste juhtimises – kui inimesed usuvad, et kõik pingutavad, siis on ka meeskonna tulemus vähemalt sama hea kui mitte parem kui 100 protsenti kontoritöötajate puhul.

Ja mõistagi eeldab see ka teistmoodi töökorraldust. Olles ka ise kunagi Äripäevas juhina kodutöötajate ja kontoritöötajate segameeskonda näinud ja juhtinud – see asi ei saa toimida nii, et saadame lihtsalt töötajad koju ja töökorralduses jääb kõik endiseks. Tulemuseks on pettumus (nagu ka ÄPs juhtus) ja tõepoolest ebaefektiivne meeskond ja varsti kamandatakse töötajad tagasi tööle (nagu ka on ilmselt mitmes kohas juhtunud).

Ent tagasi Yahoo juurde. Kaugtöö levikul tundub tegemist olevat siiski pöördumatu trendiga. Ning ehkki Yahoo otsus (muuseas, talle on sekundeerijaid, nt Bank of America jt) liiguks justkui vastupidises suunas, tuleb iga sellist otsust vaadata eraldi. Jah, paljudel juhtudel võib ka tegu olla ebaefektiivsusega, ent mitte seepärast, et kaugtöö ise on ebaefektiivne, vaid seepärast, et omavaheline suhtlus ja töökorraldus on kehvalt korraldatud. Ja põhjus võib olla ka, nagu Yahoo ise väidab, vajadus antud hetkel saada kiiresti kogu organisatsioon ühe väga konkreetse sihi taha (innovatsioon, koostöö) ning kasutada selleks kõik vahendid. See ei tähenda, et juba mõne aasta pärast ei pruugi me Yahoos näha uuesti kodutöötajaid. Nagu seda kasutavad ka Google ja Facebook ja veel tuhanded firmad. Igaüks omadel tingimustel ja inimeste ning firma vajadusest lähtuvalt.