Partsi sõnul jätkab valitsus Estonian Airi raha pumpamist

Estonian Air Foto: Reporter.ee

Majandusminister Juhan Parts ütles riigikogu infotunnis, et Estonian Air vajab lähiajal lisaraha ja valitsus kavatseb seda ka anda.

«Praegune seis on selline, et valitsus on esitanud Euroopa Komisjonile riigiabiloataotluse päästmisabi laenule summas 8,3 miljonit eurot. Valmistatakse ette restruktureerimisabi taotlust,» rääkis Parts.

«Kui see on valmis, esitatakse ka see Euroopa Komisjonile. Tõenäoliselt on vaja ettevõtet ühel või teisel moel veel toetada, sest peame arvestama, et see riigiabi menetlus on üsna pikk, see ei ole küsimus kuudest, see võib olla pikem, järelikult peab ettevõte saama restruktureerimisplaani ellu viia,» jätkas Parts.

«Sisuline restruktureerimisplaan eeldab teatud täiendavaid vahendeid kas laenu või põhikapitali näol. Neid otsuseid saab kommenteerida siis, kui nad on tehtud,» kinnitas majandusminister.

Valitsus arutas mõned nädalad tagasi Estonian Airi päästeplaani kabinetiistungil ja otsustas, et ettevõte tuleb päästa. Kaalumisel olid ka firma pankrot ning uue lennufirma asutamine, kuid valitsus otsustas jääda saneerimiskava juurde.

Praegu on teada, et Euroopa Komisjon uurib Estonian Airile nelja viimase aasta jooksul antud abi. Neist suuremad on uue aktsiakapitali sissemaks 2010. aastal ning 30 miljoni euro lisamine kapitali eelmisel ja üle-eelmisel aastal, et teostada agressiivset laienemisplaani.

Suure laienemisstrateegia algatas Tero Taskila, kes oli samasugust poliitikat ajanud Air Balticu asejuhina. Agressiivne laienemine oli Läti lennufirma pankrotiveerele ajanud, aga valitsus lubas Taskilal sama asja uuesti üritada Estonian Airis.

Mullu suvel leidis Parts, et Taskila on läbi kukkunud ja saatis ettevõtet päästma majandusministeeriumi nõuniku Erkki Raasukese.

«Mida me saame kinnitada nii ettevõtte kui ka valitsuse poolt, et loomulikult, meil on väga selge huvi Estonian Air restruktureerida, teha see kooskõlas Euroopa lennundusturu reeglitega,» rääkis Parts riigikogus.

Salapärane restruktureerimiskava ei ole aga midagi enamat, kui ettevõtte soov kulusid kärpida ning jätkata lendamist vähestel valitud liinidel, mis võiksid teenida ka kasumit.

«Võtmeküsimuseks jääb, et ettevõte peab suutma saavutada pikaajalise finantsilise jätkusuutlikkuse. Kas keegi siit saalist saab praegu püsti tõusta ja öelda, et jah, mina tean, kuidas seda teha viie aasta perspektiivis, arvestades, mis toimub Euroopa lennundusturul. Ma usun, et sellist inimest ei ole. Aga ma arvan, et on siiski võimalik luua selline perspektiiv, et seda võiks võtta realistlikult ja tõsiselt võetavalt,» ütles Parts kolmapäeval riigikogus.