Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2013/02/24/1600508t1hdcc0.jpg)
Euroopa Liidu kavandatav kütusedirektiiv kahandab põlevkivist toodetud diislikütuse konkurentsivõimet, rääkis Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa intervjuus Postimehe majandusajakirjale Otsustaja.
«Me võime kaotada logistilise eelise. Diislit oleks mõistlik turustada tehase lähinaabruses, Eestis ja Lätis. Kui jõustub kütusedirektiiv, mis keelab Eestis põlevkivist toodetud diislikütuse müügi suures mahus, tuleb minna kütust müüma välisturgudele,» rääkis Rohumaa.
«Kütusedirektiiv sunniks meid omatoodetud diislikütust müüma suurtes riikides, kus tarbitakse palju. Eesti on nii väike, et meie toodang on umbes siinse diislikütuseturu suurune. Kui kütusedirektiiv seab kütuse CO2 jalajälje väga madala ja põlevkividiislile erisust ei anta, siis saab meie kütust müüa Eestis väga väikses mahus, 10–15 protsenti tarbimisest,» lisas Rohumaa.
Rohumaa sõnul tekiks kummaline olukord, kus Eestis toodetud diislikütus viiakse riigist välja ja müüakse suuremal turul ja oma tarbimise jaoks imporditakse diislikütust.
Rohumaa märkis, et põlevkivi tuleb õlitootmises utta, mistõttu CO2 eraldumine on suurem kui naftast autokütuse tootmisel.
Viru Keemia Grupp loodab põlevkiviõlist diislikütuse tootmise tehase tööle saada 2016. VKG loodab toota umbes 375 000 tonni diislikütust aastas.