ELis netomaksjaks saamine eeldaks Eesti SKT mitmekordistumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/02/24/1600170t1ha1bd.jpg)
Selleks, et Eesti saaks järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil olla netomaksja, nagu president Toomas Hendrik Ilves vabariigi aastapäeva kõnes soovis, peaks meie riiklik kogutoodang (SKT) paari järgmise aastaga mitmekordistuma.
Euroopa Komisjoni prognoosi järgi jõuab Eesti SKT 75 protsendini Euroopa Liidu keskmisest umbes aastaks 2015. Kõrgem SKT tähendab vähem raha kolmest eelarvereast: maaelutoetused, kalandus ja ühtekuuluvuspoliitika, kuid neist kõige suurema, ühtekuuluvuspoliitika puhul kehtib praegu turvavõrk, mille järgi saab rikkuslävendi ületanud riik kasutada 55 protsenti perioodi 2007-2013 rahast, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
Järgmiseks ELi eelarveperioodiks netomaksjaks saamine eeldaks seega meie riikliku kogutoodangu, mille järgi arvutatakse sissemaksuraha, paari järgmise aastaga mitmekordistumist.
Eesti netopositsioon on praegu Euroopa Liidu üks tulusamaid - perioodil 2014-2020 maksame ühiskassasse 1,4 miljardit ja saame kasutada ligi 6 miljardit eurot.