Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/10/27/1393782t1h52af.jpg)
Itaalias tekkinud poliitiline patiseis on otsekui loodud selleks, et panna proovile Euroopa Keskpanga pakutud euro päästmise plaani vettpidavus.
Kuigi Itaalia, euroala suuruselt kolmas majandus, on Euroopa Keskpangale (EKP) abipalve esitamise vajadusest veel kaugel, hääletasid sealsed valijad otsustavalt maha abisaamiseks kvalifitseerumise tingimused.
Mis veelgi enam: tõenäoliselt saab Itaalia endale nõrga ja küllap ka kasinusevastase valitsuse, mis ei sooviks selliseid meetmeid rakendada.
Nagu näitasid eilsed võnked euroala turgudel, tuleks Itaalia mõistatus igal juhul lahendada.
Sellest ajast peale, kui EKP president Mario Draghi tõotas teha euro päästmiseks «kõik mis vajalik», pakkudes piiramatu riigivõlakirjade ülesostmise võimalust, on investorid euroala saatuse suhtes maha rahunenud.
Samas aga ei pääse ükski valitsus EKP abile ligi enne, kui on allutanud end ELi abifondidele (EFSF või ESM) ja neist tulenevatele rangetele tingimustele.
Nagu väidab Deutsche Banki analüütik Gilles Moec, on Itaalia valimised sellele süsteemile hoobi andnud.
«Kogu konstruktsiooni usaldusväärsus seisis alati sellel, et vajadusel klopsitakse kokku vastastikuse mõistmise memorandumid [abiprogrammide suhtes], mis kindlasti ka rakenduksid,» kirjutas Moec.
«Itaalia valimised näitasid meile, et see eeldus ei pea vett.»
Capital Economicsi analüütik Ben May ütles: «Kui me lähtume sellest, et Itaalia – tulenevalt oma suurusest – võib otsustada EKP ja selle nõudmised proovile panna, ning EKP keeldub seetõttu abi osutamast, siis oleme silmitsi riskiga, et võlakirjaostude programm ei käivitu nagu loodeti.»
Itaalia, mis kõige roosilisemate prognooside kohaselt võiks loota vaid vaevumärgatavale majanduskasvule, ei pruugi tulla toime oma riigivõla taseme langetamisega, mis kõrgub 126 protsendi juures SKTst.
«Me oleme juba pikemat aega hoiatanud, et Itaalia võib vajada mingit liiki abi ülejäänud euroalalt... mille ajastust on loomulikult võimatu prognoosida,» ütles May.
EKP on aga rõhutanud võlakirjaostude programmiga kaasnevaid tingimusi niivõrd selgesõnaliselt, et neil oleks ülimalt raske Itaaliale erandit teha.
Lisaks on EKP juba maitsnud Itaaliaga seonduvaid kibedaid vilju, kui nad esimest korda võlakirjaostud ette võtsid. Nagu näitavad eelmisel nädalal avaldatud andmed, läks lõviosa tookord väljakäidud 208 miljardist eurost (ehk ca 99 miljardit eurot) Itaalia riigivõlakirjade ülesostmiseks – ja seda ajal, mil peaminister Silvio Berlusconi struktuursete reformide rakendamisest kõrvale hiilis.
Lisaks olid EKP tingimused vajalikud ka Bundesbanki ja Saksa poliiteliidi rahustamiseks, mis süüdistasid EKPd selle poliitilisest mandaadist kõrvalekaldumises.
Üks anonüümsust palunud analüütik ütles, et eilne Itaalia võlakirjade tootluste tõus osutab sellele, et turud on «arvestanud võimalusega, et Itaalia kaotab juhitavuse». Samas ei usu ta, et laenukulud tõuseksid kriisi tipphetkede tasemele, kuna EKP on ilmselt sunnitud kasutama karmimat tooni.
Copyright The Financial Times Limited 2013