/nginx/o/2013/02/26/1604988t1h399b.jpg)
«Eestis poleks ma ilmselt eladeski ooperisse sattunud, aga Soomes sai seegi ära nähtud,» muigab viis aastat lahe taga ehitajaleiba maitsnud Valdur, kelle sõnul saab pikalt võõrsil viibides kõige suuremaks probleemiks vaba aja ülejääk.
Eesti ehitaja: suurim probleem on liigne vaba aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on ju alati midagi teha, sest ainuüksi kodustel toimetustel pole otsa ega äärt, nagu ikka,» rääkis mees Põhjarannikule. «Soomes pole sul õhtul aga muud muret kui keeta kokku võimalikult maitsev keretäis, see nahka pista ning põhku pugeda. Kui tööpäev saab aga juba kell neli läbi, venib õhtu nagu tigu ning sellepärast eelistavadki kõik teha võimalikult pikki tööpäevi.»
Tapa aega tööga, palju tahad – üle jääb seda ikkagi. Kuid õnneks on ehitaja töö liikuv ning kui üks linn kipubki juba pähe kuluma, on peagi uus objekt sadade kilomeetrite kaugusel terendumas ning nii seda Soomemaad avastataksegi – erinevalt ülejäänud eestlastest, kes sõidavad sinna aasta alguses odavate väljamüükide ajal, et tiirutada mööda Helsingi poode.
Kui enne välismaale tööle minekut ei osanud Valdur Soomest suurt midagi pidada, siis piisas esimesest tööotsast, et hakata seda naaberriiki kõrgelt hindama. «Ja selle põhjuseks polnud sugugi seal teenitud raha, vaid väga inimsõbralik keskkond ning ürgne loodus.»
Valduri sõnul on Soome linnades palju parke ning need on tervisesportlasi täis. «Lisaks selle vaatab soomlane ka üsna hoolikalt, mida suhu pistab, kui ta ei kuulu just pitsaõgardite kildkonda, mis on seal ka üsna suur. Aga muidu uurivad isegi mu tuttavad Soome ehitajad poes pingsalt, kui palju kaloreid nad ostukorvi laovad ja mida täpselt üks või teine toode ikkagi sisaldab.»