/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2013/02/26/1604938t1h193e.jpg)
Gaasi põhivõrguettevõtte EG Võrguteenus juht Sergei Jefimov leiab, et veeldatud maagaasi (LNG) terminali ülalpidamine Eestis on siinse väikese tarbimise juures liiga kulukas ning mõistlikum oleks see rajada Soome.
Gaasifirma juht peab terminali liiga kulukaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valitsus mõtleb poliitiliselt, sest LNG terminal on investeering ja töökohad, kuid terminali tuleb ülal pidada 30–40 aastat. Ma arvan, et Häälte-vendadel (Alexela Groupi omanikud Heiti ja Marti Hääl – toim) pole sellist raha, ka tarbija ei kanna seda välja,» ütles Jefimov. «Soometa LNG terminal majanduslikult ennast ära ei tasu. Seega peab Soomega kokkuleppe saavutama – meeldib see Eestis kellelegi või mitte. Vastasel juhul on oht, et LNG terminali ei tule regiooni üldse.»
Eesti ja Soome peavad praegu konsultatsioone, et valida välja regionaalse LNG terminali asukoht. Siinseid otsustajaid eesotsas Juhan Partsiga ärritas Eesti Gaasi ja Gasumi hinnang, et parim paik terminalile on Soome Inkoo.
«Ma ei näe Eesti poolel eeliseid. Me lähtume pragmaatilistest argumentidest, aga riik poliitilistest,» rääkis Jefimov. Tema sõnul küünib terminali ülalpidamiskulu viie protsendini terminali maksumusest, ulatudes seega mitme miljoni euroni aastas. See kõik tuleks tasuda Eesti gaasitarbijail põhivõrgu tariifi kaudu.
Jefimov märkis, et kui terminal rajataks Eestisse, tuleks iga päev pumbata suur kogus maagaasi toru kaudu Soome, samas kui vastupidise stsenaariumi korral oleks toru kaudu terminalist Eestisse pumbatav kogus mitu korda väiksem. Tema kinnitusel on EG Võrguteenus ja Gasum kokku leppinud, et kui terminal tuleb Soome, siis kannab Soome pool neli viiendikku Eesti-Soome gaasitoru maksumusest. See tähendab ka, et vastavalt on hilisem mõju gaasitariifidele väiksem, sest gaasitoru investeeringu peavad tarbijad tariifi kaudu kinni maksma.
«Kui terminal tuleb Eestisse, siis on suur oht, et Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector ei tule või algab selle ehitus palju hiljem,» lisas Jefimov veel ühe argumendi Soome poole toetuseks.
Jefimov lükkas ümber ka arvamuse, et Gasum soovib terminali vaid selleks, et selle ehitus lõplikult läbi kukutada. «Jah, Gasumil on Gazpromiga leping 2025. aastani, kuid see ei tähenda, et Gasum ei võiks LNG terminalist pärit gaasi müüa,» märkis Jefimov.
Riigikogu liige Arto Aas rääkis eelmisel nädalal, et Soome projekti eelistades tahab Gazprom aastateks terminali ehituse külmutada. Jefimovi sõnul aga eeldab terminali rahastamine Euroopa Liidu poolt seda, et Soome peab Gasumi lammutama ja tegema müüjast sõltumatu gaasi põhivõrguettevõtte. Eesti on otsustanud selle struktuurimuudatuse teha 2015. aastal ja Eesti Gaas valmistub praegu EG Võrguteenuse müügiks. «Gazprom ei suru terminali asukohta peale,» kinnitas Jefimov.
Gasumi juht Antero Jännes ütles eelmisel nädalal majanduslehele News2biz, et Gasum soovib terminali valmis ehitada aastal 2018 või 2019 ega kavatse venitada 2025. aastani, mil lõpeb Gasumi ja Gazpromi leping.