Riigikontroll leidis puudusi 15 äriühingu ja sihtasutuse hankekordades

Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäel. Foto: Liis Treimann

Riigikontroll auditeeris kõiki riigi valitseva mõju all olevaid (riigi osalus üle 50 protsendi) äriühinguid ja sihtasutusi ning leidis, et neist 15 hankekord ei olnud arvestades hanke mahtusid piisav.

Kokku kontrolliti kõiki 84 äriühingut ja sihtasutust, millest 49-s oli kehtestatud hankemenetluse sisekord – neist 15 hinnati hankekord ebapiisavaks. Ebapiisavana hinnatud hankekordade puhul leidis Riigikontroll enim puudusi riigihangete läbipaistvuse ja kontrollitavuse üldpõhimõtte kirjapanemisel. Sageli ei olnud täpselt kindlaks määratud hangetega tegelevate isikute vastutust, tähtaegu ega seost eelarvega.

Auditijuhi Krista Zibo sõnul leiti kõige rohkem puudusi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kelle peaaegu kõigist kontrollitud hangetest leiti vigu.

Suurimaks probleemiks on riigikontrolli hinnangul aga see, et viis riigi valitseva mõju all olevat äriühingut väitsid, et nad ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankijad. Nendeks olid Lennuliiklusteeninduse AS, KredExi Krediidikindlustuse AS, Teede Tehnokeskuse AS, AS Eesti Vanglatööstus ja AS Eesti Loto.

Riigikontroll jõudis auditi tulemusena seisukohale, et kõik nimetatud äriühingud on riigihangete seaduse tähenduses hankijad ning peavad hanketegevuses lähtuma seaduses sätestatud nõuetest, kuna nad osutavad avalikes huvides põhi- või kõrvaltegevusena teenuseid, millel puudub tööstuslik ja/või äriline iseloom.

Nii Lennuliiklusteeninduse AS, KredExi Krediidikindlustuse AS, Teede Tehnokeskuse AS, AS Eesti Vanglatööstus kui ka AS Eesti Loto leidsid, et Riigikontrolli seisukoht nende riigihangete seaduse tähenduses hankijaks olemise suhtes ei ole õige, sest äriühingute hinnangul pole hankijaks olemise tingimused nende puhul täidetud.

Riigikontroll jäi siiski seisukohale, et nimetatud viis äriühingut on riigihangete seaduse mõistes hankijad, kuna kõik äriühingud on asutatud avalikes huvides ja täidavad suuremal või vähemal määral avaliku huviga seotud ülesandeid, riigil on konkreetne huvi säilitada kontroll nende teenuse osutamise üle ja ühingute juhtimist tervikuna kontrollib riik.

Lisaks leiti auditi tulemusena, et kuigi riigihangete seaduse kohaselt on Rahandusministeeriumil ainupädevus teostada hankijate üle järelevalvet, siis polnud ministeerium järelevalvet järelevalvet riigi
valitseva mõju all olevates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustes teinud.