/nginx/o/2013/02/25/1602172t1h3316.jpg)
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri hinnangul on karistusseadustiku mitu sätet liiga karmid ja ettevõtlusega kaasnevat riski ei peaks reguleerima karistusseadustikuga.
Asekantsler: äririski ei peaks reguleerima karistusseadustikuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta märkis majanduskuritegevuse konverentsil praegu Eestis toimuvat karistusõiguse revisjoni kommenteerides, et kindlasti peab praeguse majanduskuritegude liigituse kriitiliselt üle vaatama ning paika panema, kust algab tsiviilõiguslik ja kust kriminaalõiguslik vastutus.
Siitam-Nyiri sõnul on vahe kuritahtliku käitumise ja soovimatuse vahel seista silmitsi valede juhtimisotsuste tagajärgedega õhkõrn. «Peame praegu kohtlema samamoodi paadunud pankrotimeistreid ja valesid juhtimisotsuseid teinud ettevõtjaid,» lausus ta.
Näiteks mainis Siitam-Nyiri karistusseadustiku paragrahvi 381¹ ehk raamatupidamiskohustuse rikkumist, mis on väga formaalne säte, aga sisuliselt peaks võtma ettevõtja kriminaalkorras vastutusele juba siis, kui ta on mõne päeva pankrotiavalduse esitamisega hiljaks jäänud.