Veebipoodide parfüümiäri on kahtluse all

Kallid parfüümid jätavad soomlasi ükskõikseks. Foto: Corbis/Scanpix

Ligi kolmekümnes Eesti veebipoes õitsele löönud parfüümi­äri tekitab ametlikes maaletoojates rohkelt kahtlusi, sest iga kuu tuvastavad nad kontrolloste tehes avatud tooteid. 

Umbes kord kuus teeb Versace, Moschino ja Salvador Dali parfüümide ametlik Eesti maaletooja Pariisi Vesi e-kauplustest proovioste. «Me saame vanu tooteid, avatud manipuleeritud tooteid, võltstooteid, dekodeeritud tooteid, varastatud tooteid ja ka õigeid tooteid,» meenutas Pariisi Vee juht Nils Niimann.

«Nagu te näete, on siia liimitud sellised huvitavad märgised. Tehas arvab, et need on kleebitud selleks, et peita lõhna päritolu. Fakt on see, et pakendite kiled on lahti tehtud, mistõttu võib eeldada, et tootega on manipuleeritud,» tutvustas Niimann nende peamise müügiartikli, populaarse Versace Bright Crystali veebipoest ostetud versioone.

«Nendel lõhnadel on kaaned üldse pealt ära lõigatud ja uued asemele pandud. Siin on näha, kuidas kile tehase omast erineb. Kumbki neist on nüüd Levelzone’ist ostetud,» näitas Niimann veel lõhnasaaki.

Ida prefektuuri kriminaalbüroos on praegu menetluses kriminaalasi, kus kontrollitakse ühe e-poe kaudu toimuvat parfümeeria müüki, konkreetsemalt Versace kaubamärgiga toodete käitlemisega (ost, müük, hoidmine, reklaam) seonduvaid rikkumisi. Kuna menetlus käib, ei olnud Viru ringkonnaprokuratuuril võimalik asja täpsemalt kommenteerida. Siiski on lekkinud informatsiooni, et politsei on menetluse käigus avastanud hulgaliselt rikkumisi, sealhulgas võltstooteid.

Müügil vanad parfüümid

Nina Ricci, Kenzo ja teiste firmade parfüüme maaletoova Riviera tootejuhi Mairi Sepa sõnul on neil palunud Eestis kontrolloste teha vaid üks konkreetne tootja. «Ma olen näinud parfüüme, mille tootmine on lõpetatud ligi kümme aastat tagasi,» tunnistas ta.

Teiste hulgas Dolce & Gabbana, Hugo Bossi, Gucci ja Bvlgari parfüüme Eestisse toova Sirowa esindaja Kerle Kiik tunnistas samuti probleemi: «Ostjad peavad tihti pettuma, helistavad siia ja küsivad, miks on pakend lahti tehtud või miks see mingisuguse mullipaberi sisse on mähitud. Inimesed ei taju, et see on täiesti kontrollimata kaup.»

«Avatud? Mina seda juttu küll ei usu. Meie küll ühtegi pakendit ei ava. Ma ei kujuta ettegi, kes meil neid pakendeid veel avaksid ja mis põhjusel nad seda tegema peaksid. Ma ei oska nii rumalale väitele midagi vastata,» kommenteeris Eesti ühe suurima lõhnatoodete müügiga tegeleva veebipoe Level­zone omanik Ivo Joost.

Ümberpakendamist ei saa Joosti kinnitusel toimuda ka hulgimüüjate juures. «Me ostame Euroopa suurimatelt firmadelt, kes on mitu korda suuremad kui Eesti maaletoojad,» märkis ta ja toonitas: «Me teenindame keskmiselt 3000 klienti kuus ja seesugust pretensiooni pole mitte ühtegi korda tulnud.»

Levelzone’i omanik usub, et Pariisi Veel on teooria, et nende lõhnad kuskil avatakse ja lahjendatakse. «Parfüümid on kinni valtsitud. Kas te kujutate ette, kuidas see välja näeb? Uskumatu jutt!» tõrjus ta süüdistusi.

«Maaletoojad on meid tõsiselt ründama hakanud,» ütles Joost, kelle sõnul on tarnijad e-kaubanduse edukusele lihtsalt kadedad.

Niimanni sõnul müüakse veebipoodides ka näiteks parfüüme, mille tootmine lõpetati juba 2008. aastal või millel on juba aastaid olnud uus logo. Võib arvata, et lõhn on pärast viit aastat aegunud. «On liikunud ka võltsinguid – neid on saadetud ekspertiisi. Tehakse ka nii järele, et tehas ise nuputab nädal aega, enne kui aru saab. Igal juhul nad kogu aeg seal midagi teevad,» lausus mees.

Netipoodide äri on Sirowa esindaja Kiige hinnangul ebaaus, sest äritsejad ei kanna mitte mingeid reklaami- ega testrikulusid: «Nemad lihtsalt teevad müügi, kulusid neil pole. Kauba saavad nad suurte partiidena kelleltki, kes tahab asjadest lahti saada, näiteks vanaks läinud ja aegunud toodetest.»

«Mõistan «ametlike» müüjate meelepaha, loomulikult püüavad nad oma äri kaitsta,» nentis veebipoe Mybeauty esindaja Agnes Dreifeldt, kes mõistis, et maaletoojad investeerivad parfüümibrändide turundusse ja neil on see vaja tagasi teenida.

«Ma ei tea, millistest veebipoodidest mainitud tooted on ostetud, kuid Mybeautyst kindlasti mitte. Suhtun halvakspanuga võltstoodetesse, nende müüki ja tarbimisse,» kinnitas Dreifeldt firma toodete usaldusväärset päritolu.

Rumal tarbija

Dreifeldti sõnul hangib My­beauty oma kaubad ühelt suurelt Euroopa hulgimüüjalt, kelle nime ta ei saa paljastada ärisaladuse tõttu. Eeltööd toodete autentsuse ja hankekanali usaldusväärsuse asjus teeb Dreifeldt enda kinnitusel nii hästi, kui oskab. Ta rõhutas, et veebipoes ripub eraldi üleval õpetus, kuidas ära tunda võltsparfüümi.

«Kui on olemas nii rumalaid tarbijaid, kes on nõus ostma sellist avatud pakendiga kaupa, siis peab ju leiduma ka kaupmehi, kes proovivad selle pealt teenida. Nõudlus tekitab pakkumise. Las nad siis saavad koos õndsaks oma võltstoodetest ümbritsetud universumis. Tundkem neile kaasa,» lisas ta.

Dreifeldt selgitas, miks on veebipoodides ja kauplustes nõnda suur hinnavahe: «Tavalises poes kujuneb hind nii: maaletooja teeb juurdehindlust 30–50 protsenti ja pood omakorda 40–60. Seega, 20-eurose sisseostuhinnaga lõhna jaehinnaks tuleb 36,4–48 eurot, pluss käibemaks. Oletame, et meie ostame selle lõhna 22 euroga ja teeme juurdehindlust 30 protsenti ja saame jaehinna 28,6 eurot, pluss käibemaks. Loodan, et see näide illustreerib hinnavahe tekkimist.»

Maaletoojad möönsid, et veebipoodide äri on Euroopa kaupade vaba liikumise tõttu igati õiguspärane. «Kui sa oled toote legaalselt mingi firma käest ostnud, võid ju Euroopa vaba kaupade liikumise raames seda edasi müüa, aga ära ütle, et see on ametlik,» sõnas Niimann, kelle hinnangul ei suuda poed garanteerida parfüümide päritolu ega avalda seetõttu oma hankekanaleid.

Pakendite avamine tekitab igal juhul küsimusi. «Paratamatult tekib küsimus, miks keegi sellist asja teeb. Mida ta varjab?» arutles Niimann.

Euroopa haigus

Kiige arvates on e-kaubandus kogu Euroopas terav probleem. Tarnijad esitavad tootjatele küsimuse, kuidas parfüümid kokkuostupunktidesse ja mustale turule jõuavad. «Nüüd tehakse päris esimesi tõsiseid samme, et varjatud kanaleid sulgeda. Uuritakse, kuidas tooted on netipoodi jõudnud,» ütles naine.

Kokkuostupunkte on eeldatavasti nii Hollandis, Poolas kui ka mujal Kesk-Euroopas. Samas võib kaup Euroopa Liitu jõuda ka väljastpoolt, tulles näiteks Hiinast.

Piraattoodete müük tarbijakaitseameti pädevusse paraku ei kuulu – sellega tegelevad politsei- ja piirivalveamet ning maksu- ja tolliamet (EMTA). «Aeg-ajalt laekub tarbijakaitseametisse sellesisulisi pöördumisi, kuid hinnangut toodete õigsuse osas saab anda maaletooja ja menetleda saab kas politsei või EMTA,» sõnas tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski.

Mullu oktoobris heideti veebipoodidele meedias ette testrite müümist. Nüüdseks on nad Joosti kinnitusel selle äri lõpetanud ühisel kokkuleppel teise suure veebipoe MyLookiga.

«Ükski seadus meid küll ei keelanud, kuid me otsustasime need tooted müügilt eemaldada ja ma arvan, et õigesti tegime ka,» lisas Joost, kuid oletas, et väiksemad veebipoed pole testrite müümist siiski veel lõpetanud.