Kuigi ametliku statistika järgi on majanduskuritegude arv viimastel aastatel vähenenud, ei ole tõenäoliselt selle taga kuritegevuse vähenemine, vaid ettevõtete soovimatus politseile toimunud pettustest teada anda, pigem klaaritakse asi ise ära.
Ettevõtjad on majanduspolitseis pettunud
Reedel portaali kannatanuabi.ee korraldatud majanduskuritegevuse konverentsil tõdesid audiitorbüroo Ernst & Young finantspettuste uurija Marilin Pikaro ning Eesti Siseaudiitorite Ühingu juhatuse esimees Heikko Mäe, et Eesti ettevõtted on loobunud politsei poole pöördumast isegi mitmesaja tuhande euro suuruste pettuste avastamisel.
«Ma tean kümneid juhtumeid, kus ettevõtjad ei viitsinudki enam oma probleemidega politseisse pöörduda, kuna teatakse, et 99 protsenti avaldustest ei võeta menetlusse,» selgitas Mäe ja ütles, et Eesti ettevõtted on majanduspolitseis pettunud.
Mäe sõnul tuleb petuskeeme ette näiteks riigihangetes ning kui juhuslikult ühel hetkel avastatakse, et pakkuja on pahatahtlikult infot võltsinud, siis aetakse asi omavahel korda, raha saadakse tagasi ja politseisse avaldust ei tehta. See tähendab omakorda, et petturitele mingit märki külge ei jää ja järgmisel hankel osalevad nad jälle puhaste poistena.
Pikaro sõnul on Eesti ettevõtted jätnud politseile teatamata isegi kuni miljoni euro suurusest tekitatud kahjust. Mõnikord suudetakse osa raha petturitelt tagasi saada, teinekord aga tulebki kahju lihtsalt alla neelata ning jääda ootama maksuameti kontrolli, et halva õnne korral töötaja tekitatud kahju pealt veel erisoodustusmaksu tasuda.
Korrakaitsjad on Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juhi Roger Kummi sõnul tõepoolest ülekoormatud ja suur osa pigem tsiviilvaidlusena käsitletavaid avaldusi tuleb jätta menetlusse võtmata. Ent kui avalduses on korralikult esitatud kuriteo koosseis, siis ei saa korrakaitsjad menetlust alustamata jätta.