Kliendid jätavad ka audiitoritele maksmata

Ümbrik. Foto on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Nagu paljudel muudel tegevusaladel kombeks, tuleb ka audiitorite töös ette kliente, kes pärast teenuse osutamist tehtud töö eest maksmata jätavad.

«Ega me ole teistsugused kui muud ettevõtted, samad tõed kehtivad ka meie puhul,» ütleb Rimessi juht Mati Nõmmiste küsimusele, kas tema töös tuleb ette firmasid, kes auditeerimise eest tasumata jätavad. Juhi sõnul tuleb võlgnevusi ette isegi pikaajalistel klientidel, kellega varem probleeme olnud pole. «Majandusraskused,» sõnab Nõmmiste võlgnevuste tekke põhjuseks.

Pärides, kuidas arve tasumata jätnud ettevõtted audiitoriga edasi suhtlevad, kas põhjendavad ka või katkestavad ülbelt kommunikatsiooni, sõnab juht, et ühtset käitumismalli pole. Ette tuleb kõike.

Deloitte Eesti juhi Veiko Hintsovi sõnul üritavad nemad kohe klienti valides arvestada võimalike riskidega. Sellegipoolest tuleb tasumata arveid ette. «Ütleme nii, et siis oled ikka ise süüdi ka,» sõnab ta ausalt küsimusele, miks ka hästi valitud kliendil võlgnevus tekib.

Võlgnikega tegelemiseks on audiitoritel samad vahendid, mis teistelgi - inkasso ning üldjuhul seda ka kasutatakse, kui muu ei aita. Samas on tulnud ette ka juhtumeid, kus nõuded tuleb maha kanda.

Eesti audiitorkogu juht Toomas Vapper sõnab, et ei saa audiitoritele audiitorteenuste eest tasumata arvete suurenemist või vähenemist kommenteerida, kuivõrd vastavasisulist koondandmebaasi ei peeta. Samas tõdeb ta diplomaatiliselt, et ka audiitorfirmad on koos ülejäänud ettevõtetega osaks üldisest majandusringlusest ja majanduse üldised probleemid ei jäta ka audiitoreid puudutamata.

Küsimuse osas, kas üldine majanduslik olukord võib siiski tähendada koondamisi ka audiitorfirmades, vastas ta, et välistada seda muidugi ei saa.