/nginx/o/2012/05/12/1101542t1h3a96.jpg)
Tänasest taaskäivitub uue hooga debatt selle üle, kas Euroopa kriisivastane kasinus pidurdab majanduskasvu: Brüssel avaldab prognoosid, mille kohaselt mitmed riigid oma eelarvepuudujääkidega üle lubatud piiri põrutavad. Prantsusmaa nende hulgas.
Rehni meelest pole puudujääkide kärpimine enam prioriteet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähtuvalt ELi uutest reeglitest, mis euroala remondi käigus kehtestati, on Euroopa Komisjonil nüüd ulatuslikud volitused sundida riike tooma oma puudujääke kiirkorras alla 3 protsendi SKTst – mis reeglina tähendaks teravaid maksukergitusi ja kulukärpeid.
Kuid kuna majanduslangus ühisrahabloki teatud osades üha süveneb, on ELi majandusvolinik Olli Rehn hakanud euroala liidritele peale käima, et nood ei keskendukski enam puudujäägi-eesmärkidele. Selle asemel tahab Rehn, et suurte puudujääkidega riigid astuksid ennekõike samme oma majanduste liberaliseerimiseks – nii et puudujäägid hakkaksid kunagi tulevikus kahanema tänu eeldatavale majanduskasvule.
«Mõistliku majanduspoliitika seisukohast oleks õige, et struktuurse jätkusuutlikkuse eesmärk seataks keskmisse perspektiivi,» ütles Rehn.
Rehn, kelle seisukohti toetab ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), andis mullu Hispaaniale, Kreekale ja Portugalile lisaaega puudujäägi-eesmärkide saavutamiseks, väites, et nood olid sellise lahkuse oma majandusreformidega välja teeninud.
Küll aga on Rehni ponnistuste peale jätkuvalt pahased nii Euroopa Keskpank kui Põhja-Euroopa riigid eesotsas Saksamaaga, kes kinnitavad, et kui EL hakkab karmist liinist taganema, võib vaatlejail tekkida mulje, et kriisiga võitlemine jäeti pooleli.
«Võib ju leida häid makromajanduslikke argumente, aga ma arvan ikkagi, et meie usaldusväärsus saaks väga kõvasti räsida,» ütles Austria rahandusministeeriumi majanduspoliitika oskonna juhataja Harald Waiglein.
«Risk on tekitada taas mulje, et me võtame asja lõdvalt.»
Ilmselt läheb debatt teravaks, kuna Prantsusmaalt nõutakse alla 3 protsendi taset juba käesoleva aasta lõpuks – ning nagu läinud nädalal tunnistas sealne peaminister Jean-Marc Ayrault, ei tule nad sellega toime.
Berliin on seni oma suu kinni hoidnud, otsustades oodata ära Rehni analüüsi tulemused.
Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen on aga viimastel päevadel häälekalt nõudnud, et Prantsusmaale ei tohi järeleandmisi teha – ning et Berliin peaks teistele eeskuju andma.
Paljud ametnikud usuvad, et Prantsusmaa ja Saksamaa andsid oma halva eeskujuga tõuke praeguse kriisini viinud pillamisele, eirates ise 2004. aastal eelarvereegleid.
Prantslased ei taha aga tänavu «kruvisid pingule keerata», ütles üks sealne ametnik.
Pariisis loodetakse Rehnilt ühe aasta jagu pikendust. Mis Asmusseni kriitikasse puutub, siis oli Prantsuse ametnikul vastus valmis: «Mida muud sa ühelt Saksa keskpankurilt ikka ootaksid.»
Copyright The Financial Times Limited 2013