Suvel veavad kelgukoerad tõukeratast ja veokäru

Kelgukoerad ja nende omanik Viljar Krohv. Foto: Andres Haabu

Kelgukoeral peab olema rakendis kaelarihm ja spetsiaalsed veotraksid, tänu millele jaotub raskus ühtlaselt üle looma keha.

Pealiini külge kinnitatud kaelarihm hoiab koera rakendi suhtes õiges suunas ja ei lase tal rakendist eemalduda. Kuigi poodides on müügil ka lühikesi trakse, ei soovita Viljar neid kasutada, sest need jätavad loomale jõu rakendamisest vale mulje. «Tekib selline olukord nagu  autoga, kus raskus on ees ja  tagarattad käivad tühja.»

Õigeid veotrakse õnnestub loomapoodidest osta haruharva ja seepärast tuleb need tellida otse tegijate käest. Kui koeri on rohkem, tuleks kaaluda spetsiaalse rakendikelgu muretsemist, millel tugevad jalased ja soovitavalt lukuga kott istumiseks või millegi vedamiseks.

Ühe, kuni kahe koera taha sobib hästi spetsiaalne soome kelku meenutav tõukekelk, millel nimeks kickspark. Suvisel ajal aga sõidetakse tõukeratast meenutava rattaga, millel nimeks kickbike.

Rohkemate koerte puhul aga läheb tarvis veokäru või ATV-d, mida koerad treeninguks enda järel vedada saavad. Veel saab kelgukoertega harrastada suusatajavedu ja jooksmist, mida hõlbustab tunduvalt spetsiaalne jooksuvöö. Ka jalutamiseks on palju jõudu omava kelgukoeraga praktiline kasutada sedasama jooksuvööd, kuna raskuskese on sel puhul madalamal ja käed vabad.

«Minu vaieldamatuks lemmikalaks on ja jääb siiski rattasõit, aga mitte üksinda, vaid koerad selle ette rakendatuna» tõdeb Viljar. Suurim korraga ratta ees olnud koerte arv on olnud kaheksa, «aga see on rohkem adrenaliinisõltlaste pärusmaa,»  naerab mees.