/nginx/o/2013/02/20/1586604t1h719b.jpg)
Ripsmetehnikute liidu esindaja sõnul on isehakanud ripsme- ja küünetehnikuid nii palju, et salongid ei jõua nendega konkureerida. «Meie peame maksma käibemaksu, üüri, töötasusid, nemad panevad lihtsalt raha tasku,» rääkis liidu esindaja Viktoria Denissova.
Eesti Ripsmetehnikute Liidu esindaja Viktoria Denissova ütles, et väga paljud eraisikud on hakanud oma kodudes paigaldama nii kunstripsmeid kui ka kunstküüsi. «Olen näinud fotosid, kus klient lamabki kellegi kodus voodis. Talle pannakse ripsmeid ja kohe tehakse ka pediküür,» räägib Denissova, kelle kinnitusel ei ole tulemused sageli rõõmustavad. «Ripsmed rikutakse ära. Mõnel on liimi silma läinud.»
See aga ei ole põhiline probleem. «Kodus panijate seas on kindlasti inimesi, kes teevad kvaliteetset tööd, aga meie ei jõua nendega konkureerida,» räägib Denissova, kelle kinnitusel küsitakse salongis ripsmepikenduste eest 35 eurot, eraisikud panevad kodus viie või kümne euroga. «Nende hinnad on niivõrd palju madalamad. Meie peame veel maksma käibemaksu, üüri ja töötasusid, nemad panevad lihtsalt raha tasku,» lisas Denissova, kelle sõnul ei saa olukord nii jätkuda.
«Milleks siis ilusalonge üldse teha? Paneme siis kõik ilusalongid kinni ja ütleme, et see on hoopis minu kodu.»
Koolitused kodudes
Denissova sõnul ei ole eraisikutest ripsmetehnikute üle mingit kontrolli. «Meid kontrollib terviseamet, maksuamet ja ettevõtlusosakond. Meil peavad olema täidetud ohutusnõuded, ventilatsioon, salong puhas... Praegu on nii, et tuleb luba küsida ka sellele, kui sa salongis kohvi pakud. Neid ei kontrolli keegi,» kurtis Denissova.
Tema sõnul teevad osa eraisikuid oma kodudes juba ka ripsmetehnikutele koolitusi. «Kosmeetikuks käiakse kellegi kodus välja õppimas, absurdne.»
Denissova kinnitusel võivad osa kodus teenindavatest ripsmetehnikutest olla ka ettevõtjad, kuid valdav enamus on siiski isehakanud tehnikud. «Milleks maksta makse, kui saab ka raha lihtsalt tasku panna,» kommenteeris ta.
Järelevalvet ilu ja tervishoiuteenuste osutajate üle teeb terviseamet, kes jälgib, et teenuseid osutatakse tervisekaitsenõuetele vastavates ruumides.
Terviseamet: ohte tuleb teadvustada
«Inimesed, kes panevad endale ise ripsmepikendusi või lasevad teha seda oma tuttavatel nende kodudes, peavad ise teadvustama endale sellise toimingu või teoga kaasneda võivaid riske,» kommenteeris ameti avalike suhete juht Iiris Saluri. «Kui sellises olukorras midagi juhtub ja tekib küsimus, kes tegi, siis vastuseks on «Ise tegi» nagu ühes tuntud Eesti muinasjutus,» lisas ta.
Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Ivi Papstel ütles, et kui inimene tegeleb mingi toote või teenuse müügiga, on tegemist ettevõtlusega. Teenitud tulult tuleb tasuda ettenähtud maksud sõltumata sellest, kas ta teeb seda registreeritud äriühingu vormis kuskil salongis või FIEna oma kodus.
«Seda tuleks kindlasti silmas pidada oma tulude deklareerimisel, sest kui inimene on saanud näiteks ettevõtlusest tulu, aga ei kajasta seda oma deklaratsioonis, on maksu- ja tolliametil õigus maksud tagantjärele sisse nõuda ja siis lisandub maksusummale ka intress,» lisas Papstel, kelle sõnul tuleks säärasest tegevusest maksu- ja tolliametile teada anda.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)