Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas märkis, et Eesti eesmärgiks on gaasi tarneallikate mitmekesistamine ja sõltuvuse vähendamine Vene gaasist, mistõttu Gasumi ja Eesti Gaasi otsus rajade regionaalne terminal Soome ei ole riigi huvides.
Inkoo lükkaks LNG terminali ehituse 10 aastat kaugemale
Postimees kirjutas kolmapäeval, et Gazpromi osalusega Eesti Gaas ja Gasum kirjutasid jaanuaris alla ühiste kavatsuste protokollile, mille järgi kaht riiki ühendav gaasijuhe kulgeb Inkoost Paldiskisse ja Balti riikide ning Soome regionaalne terminal tuleks rajada samuti Inkoosse.
«Seni on peetud Inkoo terminali rakendamist kõige kallimaks ja pikema valmimistähtajaga projektiks. Sama kinnitas ka Euroopa Komisjoni tellitud uuring, mille kohaselt on Soome sõlminud 2025. aastani siduva gaasilepingu Gazpromiga ja seetõttu puudub enne lepingu lõppemist sisuliselt nõudlus LNG järele,» kommenteeris Aas.
«Arvestades 2015.aastal lõppevat gaasitarne lepingut Gazpromiga vajab Eesti projekti, mis oleks väikseimate kulude ja kiireima valmimistähtajaga. Eelneva valguses oleks riigi huvi rajada uus LNG terminal Eestisse, mis looks alternatiivse tarneallika ja tekitakse turule konkurentsi võimalikult kiiresti,» lisas Aas.
Aasa sõnul viitab äsjane EG Võrguteenuse ja Gasumi poolne Inkoo projekti toetusavaldus otseselt Gazpromi püüdele seada eelisseisu projekt, mille rajamine toimuks võimalikult kauges tulevikus ja säilitaks seni Gazpromi monopoli gaasitarnijana.
«See aga pole Balti riikide ja Euroopa Komisjoni huvides, kes sooviksid näha toimivat terminali juba 2015. aastal. Kaugesse tulevikku lükatud investeering seab tugeva kahtluse alla ka Euroopa Liidu vahendite kasutamise võimaluse 2014-2020 eelarveraamistu jooksul,» märkis Aas.