/nginx/o/2013/02/20/1585698t1h1933.png)
Konjunktuuriinstituudi (EKI) veebruari tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede kindlustunne veebruaris võrreldes jaanuariga oluliselt ei muutunud, kuid halvenesid hinnangud töötuse võimalikele muutustele.
EKI baromeeter: tarbijad kardavad töötuse suurenemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike paranemine toimus perede ootustes riigi majandusolukorra suhtes. Veebruaris prognoosis 35 protsenti küsitletutest, et Eesti majandusolukord on 12 kuu pärast parem kui nüüd, 32 protsenti ootas sama olukorra püsimist ja 21 protsendi elanike arvates on olukord siis halvem.
Halvenesid hinnangud töötuse võimalikule muutumisele ja kasvas inimeste arv, kelle hinnangul töötus lähema 12 kuu jooksul mõnevõrra kasvab.
Erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate vastajate kindlustunne erineb oluliselt. Kõrgem on jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne. Näiteks oli kõige kõrgemasse sissetulekute kvartiili kuulunud vastanute kindlustunde indikaator 13 ja see paranes võrreldes eelmise kuuga, kõige madalmasse kvartiili kuulunud vastajate kindlustunde indikaator oli –24 ja see halvenes viimase kuuga.
Elanike hinnang oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast veebruaris ei muutunud. Endiselt on väikeses ülekaalus inimesed, kes pelgavad oma pere majandusolukorra halvenemist. Ootused sõltuvad tugevalt pere praegusest sissetulekust. Kui madalama sissetulekuga peredest (I kvartiil) ootas 13 protsenti olukorra parenemist ja 38 protsenti kartis halvenemist, siis jõukaima (IV kvartiili) peredest ootas paranemist 34 protsenti ja halvenemist 12 protsenti peredest.
Suurem osa peredest (50 protsenti) tuleb veebruaris omadega rahaliselt ots otsaga kokku. 39 protsenti peredest suudab säästa ja 10 protsenti elas kas varasematest säästudest või oli võlgades. Madalaima tulukvartiili peredest oli rahalistes raskustes iga viies pere.