Gazprom surub regionaalset LNG terminali Eesti asemel Soome

Kolm konkureerivat terminali. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Eesti Gaas ja Soome Gasum teatasid, et regionaalse LNG ehk veeldatud maagaasi terminali parim asukoht on lahe põhjakaldal Inkoos, mõlemas gaasifirmas on suurosalus Gazpromil.

Eesti Gaasi tütarfirma EG Võrguteenuse ja Gasumi juhid allkirjastasid vastava leppe Tallinnas ning teatasid sellest äsja ka mõlema riigi valitsusele. Kokkuleppe järgi leiavad gaasifirmad, et kuna Soome on neljast Läänemere idakalda riigist suurima gaasitarbimisega, peaks uus terminal asuma just Soomes.

Praegu on käimas otsustavate kõneluste voor, et leida Soome ja Balti riikide regionaalse gaasiterminali asukoht. Kuna uues Euroopa Liidu eelarves on raha ka energiaprojektidele, peab asukoht sobima ka Euroopa Komisjonile.

Viimases voorus ongi pärast Läti projekti kõrvale lükkamist sõelale jäänud kolm projekti: Gasumi arendatav Soome Inkoo ja Eestis Alexela Energia projekt Paldiskis ning Eleringi ja Tallinna Sadama kavandatav terminal Muugal. Paldiski terminal on neist kõige odavam, investeeringu suurus umbes 301 miljonit eurot.

Nüüd peaks Eesti ja Soome kokku leppima, millisele neist nad küsivad rahastust Euroopa Liidult. Koos LNG terminaliga peaks tulema ka Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector. Viimase asukoha osas leppisid Gasum ja EG Võrguteenus kokku, et see hakkab kulgema Inkoost Paldiskisse, maabudes Alexela uue terminali asukohast mõne kilomeetri kaugusel.

Paldiski ja Muuga heitlus

Eile lõppes tähtaeg, milleks kolme projekti arendajad pidid esitama andmed mõlema riigi majandusministeeriumile. Eesti ja Soome peavad praegu läbirääkimisi eesmärgiga teha terminali valik juba 6. märtsiks, et päev hiljem esitleda seda Brüsselis BEMIP (Balti energiaturu ühendamise plaan – toim) juht­ametnike koosolekul.

Alexela Energia juht Marti Hääl märkis, et ootab riikide otsust.

«Soomlased on Brüsseli suunal klassi jagu eestlastest paremad,» rääkis ta. «Kui Eesti riigil oleks soov tugevdada gaasijulgeolekut, oleks pidanud juba ammu või vähemalt praegu sellest kõva häälega teada andma.»

Eesti-siseses konkurentsis näib vaekauss kalduvat Alexela projekti kasuks. See on gaasitorule lähemal ja selle omanikud on valmis ka ise investeeringusse panustama.

Kaudselt tunnistas Paldiski projekti edu Muuga ees ka majandusministeeriumi energeetikaosakonna juht Timo Tatar, kes märkis, et Eesti riik pole valmis riigifirmade Eleringi või Tallinna Sadama kaudu uude terminali investeerima.

«Omaosalusega projektil on eelis,» kinnitas ta.

Tatari sõnul võrdlevad Eesti ja Soome kolme projekti ning esitavad tugevaima Brüsselile. «Ma ei näe Eesti-sisese maavõistluse pidamisel mõtet, et Eesti meistriga Soome vastu minna,» lausus ta.

Pole kahtlustki, et umbes 500 miljoni euro suurust investeeringut tahaks iga riigi valitsus näha oma territooriumil. Soome kasuks räägib ka see, et Euroopa Liidu eelarvesse netopanustajana on neil õigus midagi ka tagasi nõuda.

Euroopa Komisjoni palgatud uuringufirma Booz on oma analüüsis juba varem leidnud, et Balti riikide ja Soome regionaalne LNG terminal peaks asuma Soome lahe ääres.

Boozi analüüsi järgi on Soome parem asukoht terminalile, sest asub suurema tarbimisega piirkonna vahetus läheduses. Eesti projekt oleks analüüsi järgi tugevam vaid juhul, kui gaasi tarbimises algaks suurem buum. Seda pole aga oodata.

Põhivõrk läheb müüki

Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov märkis, et Eesti gaasitarbimine võiks eelolevail aastail pisut kahaneda, sest gaasi kasutamine toasooja andvais katlamajades väheneb veelgi, kuid võib seejärel pisut tõusta, kui tööle hakkavad maagaasi kasutavad põlevkiviõli rafineerimise tehased. Kokkuvõttes aga jääks tarbimine umbes sellele tasemele, mis praegu.

Tatar aga usub, et kui õnnestub luua hästitoimiv gaasiturg, läheb gaasi tarbimine ülesmäge. Tema sõnul ei saa näiteks elektritootmises maagaasile praegu panustada, sest sel juhul oleksime suures sõltuvuses Venemaast. Kui aga oleks LNG terminali kaudu alternatiivne müügikanal, poleks sõltuvusprobleemi.

Eesti Gaasil tuleb hiljemalt tuleva aasta keskpaigaks EG Võrguteenus ehk maagaasi põhivõrk müüa.

«Me ei kiirusta müügiga, aga kuna seadus on selline, siis valmistame müüki ette,» märkis Kotov.

Eesti Gaasi juht kordas, et vajadusel kaitseb ettevõte end kohtus nõude vastu müüa põhivõrk.

Et tegelikult on Eesti Gaas aga müügiga leppinud, näitab seegi, et firma teatas suurest tariifitõusust. 1. maist tõuseb põhivõrguteenus 66 protsenti.

Kuigi Kotov kinnitas, et varade üleshindamine pole seotud eelseisva müügiga, jääb sellest siiski pigem mulje, et ettevõte seab end tehinguks valmis.