Korteriühistu nõuab laupäevakust keeldunud elanikult trahvi

Viie euroga saab end koristuspäevast nö vabaks osta. Foto: Elmo Riig / Sakala

Harjumaal Rummu alevikus on ühel korteriühistul kombeks nõuda ühistel koristamispäevadel mitteosalenud elanikelt viis eurot, osa elanikke pole sellega aga rahul.

«Regulaarselt toimuvad meie majas laupäevakud, küll puhastame parkimisplatsi lumest, küll koristame keldreid. Koristuspäeval peavad osalema kõik elanikud. Kui aga keegi laupäevakule ei tulnud, olgu ta kasvõi pensionär, kelle tervise seda ei lase, siis määratakse talle viieeurone trahv,» rääkis venekeelse Postimehe poole pöördunud Rummus  Aia 9 majas elav Svetlana. Naise sõnul on trahvi määramise aluseks korteriühistu koosoleku poolt  umbes viie aasta eest vastu võetud  otsus. Paljud tollel koosolekul osalenud inimesed ei ela enam selles majas, aga uued tulijad peavad sellega leppima.

«Sel ajal oli trahv 50 krooni, aga nüüd viis eurot. Kui inimene ei maksa seda õigeaegselt, siis talle määratakse viivis. Tahaksin teada, kui kaua kehtib korteriühistu koosolekul vastu võetud otsus ja kas see on seaduslik?»soovis naine teada.

Vale sõna

Rummu 9 korteriühistu esimees Olga Kugal aga leiab, et sõna trahv on selles kontekstis vale. «Korteriühistu liikmed peavad tegutsema koos ja mitte lootma aktiivsetele liikmetele. Me saama maja juures teha mõningaid asju ise, aga saame ka kedagi palgata. Elanikud otsustasid, et raha kokkuhoidmiseks tehakse koristustööd ära oma jõududega. Aga need, kes ei osale heakorratöödes, peavad ka oma osa andma ühisesse panusesse ja hüvitavad oma puudumise rahaga, mida kasutatakse muude maja juures vajalike asjade tegemiseks.  Nii et see ei  ole trahv,» rääkis naine.

Selline kohustus on kirjas nii korteriühistu sisekorras kui ka üldkoosoleku protokollis. Kuni euro tulekuni tuli laupäevakutel mitteosalemise eest maksta 50 krooni ehk 3,2 eurot. Ühistu esimehe sõnul 2012 aastal võttis üldkoosolek vastu otsuse kehtestada tasuks 5 eurot. Võlgujäämise korral on sätestatud viivis 0,07  protsenti, nii nagu lubab korteriühistuseadus. Naise sõnul on nende majas 55 korterit, millest 15 on tühjad. U kümnes korteris elavad pensionärid. Nn laupäevaktuel osaleb 10 kuni 15 inimest, ülejäänud  otsivad põhjuseid, et neid vältida.

«Me ei tee neid sageli. 2012 aastal oli neid kolm korda. Kaks korda koristati keldrit, kus hiljem hakati veetorusid remontima, ja piirati põõsaid, mis hakkasid varjama esimese korruse korterite päevavalgust,» rääkis naine. Need, kes ei tulnud, pidid maksma 10 eurot, kuid KÜ esimehe sõnul tuldi inimestele vastu ning nõuti viis eurot neilt, kes kordagi välja ei tulnud. «Me oleksime olnud nõus ka sellega, et nad oleksid välja tulnud kasvõi korra, aga nemad seda ei tahtnud,» kinnitas KÜ esimees.

Korteriühistu juhi sõnul on mitmeid alternatiive neile, kes osaleda ei saa, aga tahaksid maja hüvinguks teisel ajal tööd teha. «Alati võib pöörduda juhatuse poole sellise ettepanekuga ja leppida kokku. Koristuspäevadel võib osaleda ükskõik, kes pereliikmeest, kasvõi laps ning kellelgi ei ole siis pretensioone.»

Ühistujuhi sõnul on majas selle korraga  rahulolematuid, kuid mitte väga palju. Näiteks viimasel korral keeldusid maksmast kaks inimest. «Üks on endine ühistujuht, kes varem selle korra kehtestas, ja teine oli praegune juhatuse liige. Olid veel mõned rahulolematud, kuid nad maksid ära. Terve mõistus siiski võitis, » tõdes naine.

Juristi Jüri Asari kinnitusel on korteriühistu otsus laupäevakute kohta seaduslik.

«Seda saab muuta sama moodi, nagu see vastu võeti. Seda tuleb järgmisel koosolekul arutada ja elanikke tuleb sellest teavitada. Tavaliselt pannakse selle kohta välja reklaamid ja seejärel peavad kolme päeva jooksul juhatuse liikmed päevakorda kandma arutatavad punktid. Üldkoosolekul toimub hääletamine ja võetakse vastu kõigile sobiv lahendus, » rääkis jurist.