/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2012/09/07/1305896t1h6e5c.jpg)
Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi 2014-2020 raha jagamisel pole Eestis veel projektide jaotuseni jõutud. Valitsuskabinetis peaks rahastamiskava arutusele tulema aprillis, koos järgmise eelarvestrateegiaga.
Valitsus arutab värske euroraha jagamist aprillis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tulevasi prioriteete arutas valitsus novembri lõpus, mil leiti, et 2014-2020 eurotoetused tuleb suunata hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks.
Euroopa Komisjon on varem leidnud, et eelkõige tuleks tuleks Eestil keskenduda selliste probleemide lahendamisele nagu ebapiisavad investeerinud infrastruktuuri nii energeetikas kui transpordis tööturu vajadustega kooskõlas olevate oskuste omandamine, omavalitsuste ebaühtlas võimekuse ühtlustamine, majanduse liigsuure energiamahukuse vähendamine.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas ütles, et rahandusministeeriumil on praeguseks tehtud osa jaotamiseks vajalikus eelltööst. Uue perioodi eurorahade täpsemat jaotust on kavas arutada ka parlamendikomisjonis, kuid hetkel ei ole paika pandud kuupäeva, millal arutelu toimub.
«Varasemalt on teatud prioriteete ELi asjade komisjonis arutatud, kuid valitsuse dokumendid nende kohta on olnud küllaltki üldsõnalised,» märkis Aas. «Samas ei olnud tol ajal ka eeldatavad mahud veel selged, seega täpsemate numbrite arutelu oleks olnud laskmata karu naha jagamine.»
Põhilised eesmärgid 2014-2020 aastate euroraha kasutamiseks on Eestis siiski juba paika pandud. Eesti poolne fookus läheb viiele eesmärgile: et haridus oleks kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav; et Eestis oleks kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu; et Eesti majandus oleks teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline; et meil oleks puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodsusressursside tõhus kasutus; ning et Eestis oleksid elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad jätkusuutlikud ühendused ja liikumisvõimalused.