/nginx/o/2013/02/14/1573252t1h1763.jpg)
Tõenäoliselt ei ole isetehtud käsitöökaupade müümine olnud iial lihtsam kui praegu – kuulutuse saab täiesti tasuta postitada sotsiaalvõrgustikesse või müügiportaalidesse ning seda sõprade-tuttavate abil levitada. Kerge tulu lummuses kiputakse aga unustama, et kõigi müügiks tehtud kaupade pealt tuleb ka makse maksta.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe sõnul ei pea füüsiline isik makse maksma oma kasutuses olnud vallasvara müümisel, kuid spetsiaalselt müügiks valmistatud toodetelt teenitud tulult tuleb tasuda ka ettenähtud maksud.
Liivamäe toob välja, et näiteks Soov.ee sarnastes ostu-müügiportaalis müüakse enamasti just kasutatud kaupu, mis ei kuulugi maksustamisele.
Küll aga on tulnud maksuametil teha märkusi internetilehekülgedele, kus müüakse näiteks pidevalt riideid. Nendel puhkudel on tähelepanu juhtimisest piisanud ja tegevus on seadusega kooskõlla viidud.
Liivamäe sõnul ei pea iga käsitöö või ehetega kauplev inimene end tingimata ettevõtjaks registreerima, kuid pideval tegutsemisel on see talle endale kasulikum.
«Kui eesmärk on ettevõtlust teha ja tulu teenida, siis on mõistlik ennast ettevõtjaks registreerida, sest siis saab arvesse võtta ka kõik tehtud kulutused ning maksustatakse ainult tulude ja kulude vahe,» selgitas Liivamägi.
Kui aga eesmärk pole raha teenida, vaid mõned tehtud kaubad ka sõpradele-tuttavatele ära müüa, siis pole Liivamäe sõnul mõtet ennast ettevõtjaks registreerida, kuid müügist saadud tulud tuleb kirja panna tuludeklaratsioonis «muude tulude» alla.
«Iga inimene peab ise hindama, kuidas tal kasulikum on,» ütles Liivamägi.
Tema arvates ei ole tegemist massilise maksupettusega, vaid inimesed lihtsalt ei tea, et peavad nendelt kaupadelt tulumaksu maksma.
Kui inimene siiski sel moel ettevõtlusega tegeleb, aga seda deklaratsioonis ei kajasta, siis on ametil õigus maksud tagantjärgi sisse nõuda ja lisanduda võib ka intress.
Maksuameti avalike suhete juhi Ivi Papsteli sõnul maksuamet süsteemselt internetikuulutusi siiski ei kontrolli. «Kontroll toimub isikupõhiselt ja riskianalüüsi põhjal siis, kui on alust arvata, et isik on näiteks jätnud deklaratsiooni esitamata või mingi tulu deklareerimata,» ütles Papstel.
Samuti ei lähe tema sõnul läbi hiljem väitmine, et müüdud kõrvarõngad olid siiski enda jaoks tehtud, kuna seda on võimalik maksuametil lähemal analüüsil tuvastada.