/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/02/08/1560814t1h9fa4.jpg)
Euroopa Komisjon tutvustas neljapäeval finantstehingumaksu ettepanekuid, mille kohaselt maks peaks aastas sisse tooma 30-35 miljonit eurot ega hõlma üksnes sellega ühinenud 11 riiki.
EL esitas finantstehingumaksu rakendamise ettepanekud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsia- ja laenutehingutest hõlmab maks 0,1 protsenti ja tulevikutehingutest 0,01 protsenti.
Kuna komisjoni ettepanekute eesmärk on kinni panna kõik võimalikud augud, kustkaudu maksu oleks võimalik vältida, siis öeldakse seal, et kui eelmainitud tehingute investeeringud on pärit ükskõik missugusest 11 maksu rakendavast riigist, siis võidakse seda maksu võtta kus tahes neid tehinguid ka ei tehtaks, mis annab neile seega üleilmse ulatuse.
Euroopa Liidu (EL) rahandusministrid andsid eelmisel kuul nõusoleku, et 11 finantstehingumaksuga nõustunud riiki võivad sellega edasi minna. Saksamaa ja Prantsusmaa taganttõukamisel rakendatav maks peab aitama toetada pangasektorit uute võimalike kriiside korral.
Peale Saksamaa ja Prantsusmaa ühinevad sellega Austria, Belgia, Eesti, Kreeka, Itaalia, Portugal, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania.
Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta ütles, et finantstehingumaks aitab tugevdada Euroopa Liidu ühisturgu, tagab finantssektori õiglase panuse avaliku sektori tuludesse ja ergutab finantssektorit vastutustundlikumalt toimima ja rohkem reaalmajandust toetama.