Tõnis Oja: turuliider Statoil pürib ka hinnamäärajaks

Tõnis Oja. Foto: Liis Treimann.

Need, kes jälgivad tähelepanelikumalt kütusehindade liikumisi, panid ilmselt tähele kahel järjestikusel nädalavahetusel toimunud kütusemüüjate kummalist käitumist. Reede hommikul tõstis Statoil Fuel & Retail mootorikütuste jaehindu, aga kuna teised müüjad järele ei tulnud, oldi mõni tund hiljem sunnitud hinnatõusust loobuma ning hinnad langetati vanale tasemele tagasi.

Esmaspäeval tõstis omakorda kütuste hindu Neste ning oh mis imet, teised müüjad tulid järele ning nii maksamegi bensiiniliitri eest rohkem kui nädal tagasi. Nagu öeldud, täpselt ühesugune stsenaarium kordus kahel järjestikusel nädalavahetusel.

Tegelikult pole see esimene kord, kui Stat­oil on üritanud esimesena hinda muuta, kuid seni pole nende katseid edu saatnud. Kütuseturul valitseb kummaline olukord – turuliider on Statoil, aga hindu dikteerib Neste.

Statoil on mulle varem öelnud, et ettevõtte eesmärgiks ei ole hinnakujundajaks saamine, vaid püütakse olla võimalikult paindlik sisseostuhindade suhtes. Võib-olla tõesti pole iga hinna eest hindade dikteerimine eesmärgiks omaette, aga Statoili tegevuses võib siiski näha, et sabassörkija staatus neile ka väga ei meeldi.

Kui vaadata meie kütuseturu ajalugu, on Statoil mootorikütuste hinnakujundajaks varem siiski olnud. Tõsi, sellest on nüüdseks möödas juba tosinkond aastat. Statoil oli mootorikütuste hinnakujundaja ajal, mil ka Nestel olid omad tanklapoed ja -kohvikud, kust sai lisaks kütustele osta ka sööki-jooki ning ka kohapeal einestada.

Olukord muutus 2001. aastal, mil Neste loobus nn kabanossi müümisest ning läks täielikult üle automaattanklatele. Samal ajal alustas Neste ka hinnasõda, kus marginaalid langesid nullini ja kohati vaata et miinusessegi. Sellest ajast sai Nestest mootorikütuste jaehindade dikteerija, kelleks on ta tänaseni.

Statoili katsed ise hindu dikteerida on tõendiks, et pidevatel kartellikahtlustustel, mis aeg-ajalt, enamasti siis, kui mootorikütuste hinnad uusi rekordeid teevad, pole alust.

«See, et kõik turuosalised ei ole hinnamuudatuste osas alati ühte meelt, on normaalne ja loomulik osa hinnakonkurentsist,» ütles Postimehele Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv. Samas on näha, et konkurents nüüd nii suur ka ei ole, sest erinevad nägemused hinnamuutustest kestavad maksimaalselt mõne tunni. Viimase mootorikütuste hinnasõja kaks aastat tagasi algatas taas Neste ise.

Müüjate peaaegu absoluutne üksmeel hindade suhtes näitab, et kütuseturg on stabiliseerunud (loe: jagatud) ning kellelgi väga suurt huvi turuosa juurde võita ei ole.

Küsisin ühelt väiksemalt kütustemüüjalt, miks nemad pole mitte kunagi esimesena üritanud hinda tõsta või langetada. Vastust ma küsimusele kahjuks ei saanud.