/nginx/o/2013/02/12/1568878t1h96e2.jpg)
Tarbija24 lugeja uurib, miks ei kuulu pandipakendisüsteemi siirupipudelid, mis ei erine kuigivõrd karastusjookide pudelitest? Miks peab siirupipudelid lihtsalt prügikasti viskama?
Lugeja küsib: miks ei võta pudeliautomaat vastu siirupipudeleid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Pille Rõivas:
Tagatisraha rakendamine on seotud kaubagruppidega, mis on sätestatud pakendiseaduses ja pakendiaktsiisiseaduses (Pakendiseadus sätestab, et tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi ühekorrapakendile – T.K).
Pandisüsteemi ulatust saab muuta seaduste muutmisega. Viimati muudeti seadust 2008. aastal. Toona olid arutelud pandipakendi süsteemi laiendamise võimalused teistele kaubagruppidele vabatahtlikkuse alusel, aga see ettepanek ei leidnud piisavalt toetust ja seetõttu ei jõudnud seadusesse.
Kohustuslikus korras kõikide kaubagruppide liitmine on problemaatiline erikujuliste pakendite tõttu. Siirupipudelid on teistega võrreldes küll väikese mahuga kaubagrupp, aga näiteks Kanada vahtrasiirup on pakendatud lapikutesse klaaspudelitesse, mis ei ole loendatavad tagasivõtuautomaatidega. Samuti on väljaspool kohustuslikku pandisüsteemi kanged alkohoolsed joogid, sest selles kaubagrupis on väga palju erikujulisi pudeleid.
Automaatidesse ei sobi kolmnurksed, lapikud ja muud erikujulised klaaspudelid. Pandisüsteemi loenduse põhimõte on, et pakendit peab saama nii öelda veeretada rullidel ehk automaat peab suutma lugeda pakendit.