/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/12/15/105725t1h381b.jpg)
Opositsioonilise Rahvaliidu esimees Karel Rüütli leidis, et eelarveprotsess Eesti riigis on muutunud juhitamatuks.
Rüütli: eelarveprotsess on muutunud juhitamatuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rüütli tõdes ETV saates «Foorum», et eelarveprotsessil pole enam ka õieti juhti.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi lisas, et rahandusminister pole tema meelest ka enam motiveeritud tegelema eelarve, vaid valimistega.
«Ivari Padar mõtleb tagasiastumise asemel hoopis edasiastumisele, kuigi kaks riigieelarvet on ebaõnnestunud, » nentis Ligi.
Rüütli sõnas, et eelarveprotsess on vildakalt arenenud juba 2008. aasta suvest peale. 2009. aasta eelarvet tulnuks kärpida juba eelmisel aastal, leidis ta.
Nüüd on tegu juba 2. korrigeerimisringiga ning mais peaks tulema tutvustamisele juba 2010. aasta eelarvestrateegia, mida aga Rüütli ei näe kuskil.
Tema sõnul on selge, et kärbetest üksi praegu ei piisa.
Rahandusminister Ivari Padar kaitses eelarvetegu sellega, et 2009. aasta riigieelarve sündis nn. Lehmanni-eelses maailmas, viidates Ameerika investeerimispanga Lehmann Brothers pankrotile eelmisel aastal.
«Kõik selleaastased eelarved maailmas on sama probleemiga silmitsi ning Eesti on olnud siin üks tublimaid ja korrektsemaid kärpijaid,» leidis Padar.
Keskerakondlane Jüri Ratas leidis, et olemasolev maksusüsteem ei vii Eestit edasi ning tuleb asuda selle muutmise juurde. Samuti leidis ta, et valitsuskoalitsioon on praeguseks selgelt poliitiliselt kriisis.
Ratas märkis, et Keskerakond on rääkinud nendest ideedest, millega Padar välja tuli, juba 10 aastat, ta pakkus välja, et tuleks koos edasi minna ning jätkata tulumaksu küsimuste arutamist, vahendas ERR Uudised.
Ligi aarvates ei ole maksuküsimuses mõtet tulla labidaga lööma, kuna sellega rikkust ümber ei jaota, majanduse elavdamise kohta ütles ta, et Eesti valitsust peetakse selles suhtes tugevaks.
Ratas pidas kärbete kõrval oluliseks ka ettevõtluse stimuleerimise ja töökohtade loomise küsimust.
Karel Rüütli rõhutas vanemahüvitise küsimuse tähtsust, kuna selle peale kulub palju rohkem raha kui lastetoetusele, Jürgen Ligi vaidles Rüütlile vastu, öeldes, et vanemahüvitise näol on tegemist Eesti ühe parima sotsiaalmeetmega.
Padar oli seisukohal, et eelarve küsimustes jõutakse üksmeelele, kuid «säutsumine» kuulub asja juurde.
Ratas rõhutas, et kärbetega ei tohi majandust välja suretada, tema arvates kärbitakse selle põhimõtte alusel, et «siis me saame euro», aga tuleks tähelepanu pöörata ettevõtluskeskkonnale.
Rahandusmnister märkis, et reservide jääk on 19,5 miljardit, aga kui me täiendavaid makse ei too sisse, siis on järgmist aastat raske üle elada.