Euroopa võlakriis paneb seni ülikiirelt kasvanud tuulenergeetikale pidurid peale, üle aastakümne kestnud kahekohaline kasvukiirus asendub mõneprotsendilisega, kirjutab ajakiri Spiegel Online.
Tuuleenergeetika buum saab läbi
Taastuvenergia kannatab kahel põhjusel, kirjutab ajakiri. Valitsused kogu maailmas vähendavad riigiabi nn puhtale energeetikale samal ajal, kui eksisteerivad massiivsed subsiidiumid fossiilsetele kütustele.
Rahvusvahelise energeetikaagentuuri (IEA) peaökonomist Fatih Birol ütles eelmisel nädalal toimunud Euroopa tuuleenergeetika assotsiatsiooni aastakoosolekul, et fossiilsete kütuste maailmas subsideeriti 2011. aastal fossiilsete kütuste tootmises 523 miljardi dollari eest, samal ajal kui taastuvenergia tootmist subsideeriti 88 miljardi eest.
Tuuleenergeetika on kasvanud eelmistel aastatel väga kiiresti. Praegu on maailmas 22 riiki, kus tuuleenergiaga toodetakse vähemalt gigavatt energiat, millest piisab 200 000 kodu varustamiseks elektriga. Euroopa Liidus püstitati eelmisel aastal 11,6 gigavatti uusi tuuleenergia võimsusi võrrelduna 9,4 gigavatiga 2011. aastal.
Probleem on aga selles, et otsused nende püstitamiseks võeti vastu enne Euroopa võlakriisi algust, ütles ajakirjale Euroopa tuuleenergeetika assotsiatsiooni tegevjuht Christian Kjaer. Juhul kui riigid oma poliitikat ei muuda, kahaneb kasvukiirus 2020. aastaks kuue ning 2030. aastaks nelja protsendini.