Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Swedbank: majanduskasv oli üle ootuste kiire

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Inselberg
Copy
Swedbank.
Swedbank. Foto: Henn Soodla

Swedbank Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul oli möödunud aasta neljanda kvartali majanduse aasta võrdluses 3,7-protsendiline ja kvartalivõrdluses 0,9-protsendiline kasv üle ootuste kiire.

Majanduse kasv tuli Mertsina sõnul olulisel määral läbi sisenõudluse, millele viitab jaekaubanduse ning info ja side tegevusalade suurem panus. Samas jätkus ehituse lisandväärtuse kasvu aeglustumine.

Jaekaubandus kasvas möödunud aasta teises pooles suhteliselt stabiilselt ning selle kasvu märgatavat aeglustumist Mertsina hinnangul lähikuudeks ette näha ei ole. Jaemüügiettevõtete kindlustunde indikaator on alates septembrist püsivalt tõusnud.

«Kuigi kallinenud elekter survestab teiste kaupade ja teenuste tarbimist, kompenseerib seda osaliselt töötuskindlustusmakse vähenemine, palgatulu kasv, pealinnas sisseseatud tasuta transport, kavandatav pensionitõus ning mitmete toetuste suurenemine,» kirjeldas Mertsina

Kuna aasta alguses tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiisimäära ning nimetatud tooteid varuti aasta lõpus varudesse, toetas SKT kasvu ka netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude kiirem laekumine.

Tööstustoodang küll mõnevõrra suurenes, kuid selle panus SKT kasvu jäi minimaalseks.

«Töötleva tööstuse ettevõtete tootmist piiravaks probleemiks on jätkuvalt ebapiisav nõudlus ning uute tellimuste vähenemine. Kodumaisele turule suunatud tellimused on juba pikemat aega languses, kuid aeglustunud on ka tellimuste kasv välisturule,» lisas Mertsina.

Ka lähikuudeks ei näita EL ja eurotsooni majandusolukord Mertsina sõnul paranemise märke ning selle piirkonna probleemid on üha enam halvendanud ka Põhjamaades meie peamiste kaubanduspartnerite - Soome ja Rootsi - majandustingimusi.

Kuna Eesti majanduskasv toetub rohkem sisenõudlusel, siis võib eeldada, et import kasvab läbi investeerimistoodete ja lõpptarbimiskaupade ekspordist kiiremini ning seetõttu jääb negatiivne kaubandusbilanss püsima. Samas püsib teenuste suhteliselt suur ülejääk.

Edaspidiseks ennustab Mertsina SKT kasvu aeglustumist. «Sisemajanduse nõudluse kasv peaks aeglustuma peamiselt investeeringute kasvu aeglustumise tõttu. Kuna nõrga välisnõudluse tõttu ei ole eksport lähikuudel laiapõhjaline, võib SKT kasv käesoleva aasta alguses siiski aeglustuda,» ütles Mertsina.

Tagasi üles