/nginx/o/2011/04/26/565549t1h8422.jpg)
Nagu nähtub täna toimuva euroala rahandusministrite koosoleku tarvis koostatud konfidentsiaalsest memorandumist, võib Küprose päästepaketi raames rakenduda radikaalne variant, mis kehtestaks lisaks saareriigi võlakirjade hoidjatele kahjumid ka kindlustamata hoiustajatele Küprose pankades.
Lisaks investorite ja hoiustajate «kaasamisele» ja Küprose pangandussektori drastilisele kahandamisele sisaldub memorandumis veel kaks alternatiivset võimalust.
Ministrid üritavad märtsiks kokkuleppele jõuda, et olla valmis tegudeks pärast Küprose presidendivalimisi, mis leiavad aset veebruaris.
Dokumendi koostajad Euroopa Komisjonis ja liikmesriigid pole uut plaani veel kinnitanud.
Memos hoiatatakse, et «antud variandiga on seotud arvestatavad riskid», sealhulgas euroala finantsturgude nakatumise oht ning võimalus, et Küprose pangandussektor «enneaegselt» kokku kukub.
Radikaalse versiooni eesmärk oleks leida Küprose riigivõlale jätkusuutlikum lahendus, kärpides abipaketti kahe kolmandiku võrra – 16,7 miljardi euro tasemelt vaid 5,5 miljardile eurole – kaasates rohkem välismaiseid hoiustajaid ja võlakirjade hoidjaid.
Küprose võlg kahaneks vaid 77 protsendi peale SKTst – võrreldes praegusest päästeplaanist johtuva 140 protsendiga.
«Kaasates» kindlustamata hoiustajaid seataks löögi alla suurem hulk välismaiseid investoreid, eriti Venemaalt, kus paljud Küprost viimasel ajal maksuparadiisina kasutavad. See oleks meelepärane Küprose-abi kriitikutele, eriti Berliinis, kes nõuavad drastilisemaid meetmeid peatamaks rahapesu ja maksupettuseid Küprosel.
Kõrged ELi ametnikud, kes nimetatud dokumenti näinud on, hoiatasid, et kahjumite kallamine pangahoiustajate kaela ja riigivõla restruktureerimine ei ole eriti tõenäoline. Nad viitasid memos kasutatud mahalaitvale sõnastusele ning ütlesid, et eelmistes abipakettides on hoiustajate kaasamist välditud, kartes pangapaanikat teistes kriisiriikides.
Küprose abipakett, mis on Iiri, Portugali ja Kreeka omadega võrreldes väike, on osutunud ootamatult keerukaks, kuna summa osakaal riigi SKTst kergitaks võlataseme kõrgustesse, mis on vastuvõetamatud nii Rahvusvahelisele Valuutafondile kui Saksa valitsusele.
Copyright The Financial Times Limited 2013