/nginx/o/2013/02/11/1563962t1hd47e.jpg)
Nädalavahetusel peeti Eesti kõigi aegade suurim õpilasfirmade laat, millest võttis osa rohkem kui poolteistsada ettevõtlike noorte gruppi.
Õpilasfirmad rõhuvad taaskasutusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saunavihad, hobuste esmaabikomplekt, unenäopüüdjad, puitmööbel, müsli, küünlad, seebid ja ehted – need on vaid mõned kaupadest, mida võis leida laupäeval Tallinnas Kristiine keskuses toimunud Eesti seni suurimalt õpilasfirmade laadalt.
Tootearenduses pole koolinoortel küll palju raha, kuid loovust ja ideid tundub paljudel olevat piiritult.
Rootsi õpilasfirma SuperBra müüb näiteks spordirinnahoidjaid, millel on veekindel tasku mobiiltelefonile või mp3-mängijale – ei saa ju tänapäeval tehnikast ka trenni ajaks loobuda.
Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased, kes koondusid ettevõtte Reflor alla, mõtlesid aga välja helkurikinnitused, millega saab helkuri vöö või tasku külge panna ja helkuri nööri pikkust vastavalt soovile reguleerida. Päevasel ajal pole vaja seda seadeldist kasutades helkurit taskusse peita: piisab vaid nupulevajutusest, mis kerib nööri kokku.
Kui Eesti suurtootjate seas keskkonnasäästlikkus veel esmatähtsate väärtuste hulka ei kuulu, siis kõige noorema ettevõtjate põlvkonna jaoks on see iseenesestmõistetav ja üks olulisemaid inspiratsiooniallikaid.
Väga edukad olid ettevõtte Lumerié asutanud Kohila gümnaasiumi noored, kes teevad vanadest klaaspudelitest ja oksadest küünlajalgu.
«Jõulude ajal ületas müük kõik meie ootused. Neid osteti hästi palju kingitusteks või näiteks kaminale panemiseks,» rääkis noor ettevõtja Mait Rõõmus. «Praegu loodame, et inimesed ostavad neid sõbrapäevakingituseks.»
Ning müük läks Lumeriél silmanähtavalt hästi.
Samas pidid näiteks Pärnu Ülejõe gümnaasiumi firma Viharavi loojad Kristina Vinogradov ja Maarja Tammann nentima, et neil kaheeuroste kasevihtade müük kõige paremini ei lähe. «Eestlased vist ikka valmistavad vihtasid endale pigem ise,» arvas Vinogradov.
Kuid ka Swedbanki Eesti kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja ütles avakõnes, et õpilasfirma tegemise puhul ongi kõige olulisemad saadud kogemused. «Õpilasfirmat tehes saab x koguse kogemusi, mis töötab, ja y hulga neid, mis ei tööta – edasises ettevõtluses on mõlemaid vaja,» märkis ta.