/nginx/o/2012/03/05/997602t1hf222.jpg)
Üldteenuse pakkujaid ei ole põhjust liigses ahnuses kahtlustada, sest teenuse kõrgem hind tuleneb tegelikult lihtsast arvutusest, kinnitab Eesti Energia elektrimüügi juht Karla Agan.
Eesti Energia: meid ei ole põhjust ahnuses süüdistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Asi on selles, et näiteks Elektrilevi võrgus olevad üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit kui elektrilepinguid sõlminud kliendid. Kuna müügimarginaal koosneb peamiselt teeninduskulust, mis on kliendipõhine, siis suurema tarbimiskogusega kliendisegmendile jaotatud teeninduskulu tähendab väiksemat müügimarginaali,» selgitas Agan. «Üldteenuse klientide jaoks tähendab see aga vastupidist – kuna üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit, siis teeninduskulu selle koguse peale jagades on müügimarginaal vastavalt kõrgem. »
Eesti Energia pakutava üldteenuse hind on rangelt kulupõhine ja põhjendatud. «Kui konkurentsiamet tahab selles veenduda, siis me oleme neid igati valmis abistama. Ilma numbrite taha vaatamata on aga igasugused hinnangud meelevaldsed,»lisas Agan.
Erinevate üldteenuse pakkujate üldteenuse hinna teeb tema sõnutsi erinevaks see, et üldteenuse klientide tarbimismaht ja kulud on igal üldteenuse pakkujal erinevad. Agan toob näiteks, et Eesti Energial on oluliselt laiem klienditeeninduskanalite võrk kui teistel üldteenuse müüjatel. «Samuti on Eesti Energial maakondlikud bürood ja meie infosüsteemid peavad vastu pidama kümneid kordi suurematele koormustele. Ka arveldusprotsessis ja võlahalduses tuleb meil katta märksa suuremaid finantsriske. Kõik see muudab paraku meie teenindusvõrgu ülalhoidmise kulu kallimaks kui mõnel teisel müüjal,»lisas ta.
Agana sõnul on oluline mõista, et 0,72 sendine müügimarginaal ei võrdu kasumimarginaaliga. «Kuna elektrituru avanemine on klientide rahakotile niigi olulist mõju avaldanud, on kasumimarginaal minimaalne, üldteenuse lõplikust kWh hinnast umbes 3-4 protsenti,» ütles ta.
Agan toonitas, et oluline on meeles pidada, et üldteenus ei ole kohustuslik mitte ühelegi kliendile. Elektrileping jääb tema kinnitusel alati soodsaimaks viisiks elektriturul elektrit osta.