Andrus Kluge: tants eurokatla ümber

Ametiühingud ja tööandjad jõudsid kokkuleppele pangaametnike palkade osas. Foto: Liis Treimann

Euro ei ole võluvits ning riiklik euromaania sulatab Eesti majanduse eduloo aluseks olevat usaldust krooni vastu, kirjutab Eesti Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge.

Viimasel ajal tabavad ühiskonda aeg-ajalt paanikahood, justkui kroon kohe varsti devalveeritakse. Kuigi mina selle sammu vajalikkusesse ei usu, mõistan, et paljudele inimeste meeli hoiab see teema ärevil ja valmistab neile palju muret.

Ilmselt on hirm krooni devalveerimise ees põhjuseks, miks inimesed pikisilmi euro saabumist ootavad. Mulje jääb selline, justkui lahendaks euro jõudmine kõik meie mured ja vaevad. Eelmisel kolmapäeval kirjutas Postimees uuringufirma Klaster küsitluse tulemustest, mille järgi 2/3 eestimaalastest pooldab euro kasutuselevõttu ja vaid 25 protsenti seda ei poolda.

Sellest vaatevinklist on ehk lugejal huvitav teada, mida euro kohta arvatakse Saksamaal. Jõudsin just tagasi visiidilt, kus kohtusin mitme Saksa suurpanga esindajatega. Oma üllatuseks kuulsin, et ka sakslased kardavad devalveerimist, ainult et euro oma. Põhjus on lihtne - eksport suurtes Euroopa riikides, millised on ka rahaliidu alustalad, on olulisel määral kukkunud. Ekspordiga on sealmail aga täpselt sama lugu nagu siin - kui oma kaupu ja teenuseid müüa ei õnnestu, lähevad ettevõtted pankrotti, inimesed jäävad tööta, sotsiaalhoolekande kulud kasvavad, mis kõik kokku tähendab riigi jaoks tulude vähenemist ja kulude suurenemist. Lõpmatult ei saa selline protsess jätkuda ja üks võimalikke lahendusi probleemile on euro kursi nõrgendamine.

Euro tugevusele avaldavad oma mõju ka uued EL-i riigid, kes kõik Eesti kõrval eurole üleminekust unistavad, ja seda mõju ei saa ainult positiivseks hinnata. Põhjus jällegi palja silmaga näha - euroga liituda ihkavad maad ei seisa oma majanduse poolest samuti kuigi tugevasti jalgel.

Kui veel ajakirjandust osundada, siis Äripäev on teatanud, et nii Citigroup kui Tokyo-Mitsubishi pank on nädalase vahega hoiatanud euro kursi languse eest ja soovitanud seda valuutat müüa. Loomulikult käib jutt euro kursi langusest mitte devalvatsiooni mõistes, vaid teiste valuutade suhtes, aga üldises kontekstis on see kõnekas informatsioon.
Eesti on kuulutanud euro kasutuselevõtu prioriteediks number üks. Sellele altarile ohverdatakse praegu nii noored, kui vanad, nii terved kui haiged.

Eesti Panga värske prognoos tõi taas karme uudiseid - senistest kärbetest ei aita eelarve tasakaalustamiseks. Riigi kulude vähendamine on kahtlemata ülioluline, aga kõigel on oma hind. Kui me ainsaks imerohuks jääb taas vaid eelarve kõva rappimine, siis võib juhtuda, et Eesti kreenis majanduslaevuke läheb tormisel merel enne põhja, kui eurosadamasse jõuame. Ja huvitav küsimus on, kas needsamad inimesed, kes küsitluse järgi euro kasutuselevõttu kangesti ootavad, on ise ka nõus neid ohvreid tooma, mida üleminekukriteeriumite täitmiseks läbi eelarve julma kärpimise riik on sunnitud tegema.

Pealegi on ilmne, et riiklik euromaania omapärasel moel ka sulatab Eesti majanduse eduloo aluseks olevat usaldust krooni vastu. Kui otstarbekas selline käitumine on, jäägu igaühe enda otsustada.
Mida peaks üks kodanik sellistes oludes pihta hakkama? Olen kogu aeg olnud veendumusel, et inimese kõige olulisim vara on tervis ja elus ettetulevatel tõusudel ja mõõnadel, eriti kui nad ei olene eriti Sinust, ei maksa lasta enda üle võimust võtta. Liigne muretsemine ei vii antud juhul kuhugi.

Neile, kes eurosse rohkem usuvad kui krooni, on mul üks lihtne sõnum - kui uni on läinud - vahetage kasvõi homme osa kroone eurodeks või mõne muu valuuta vastu, mis tundub usaldusväärsem. Oma pangakontol või hoiusel saate hoida igasugust raha selle paberi värvist hoolimata. Pankade poolt pakutavast kirjust valikust leiab igaüks enesele õige!