IRL kukutas suurvalla loomise läbi
9. veebruar 2013, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikud räägivad haldusreformi hädavajalikkusest ilmselt kõige sagedamini, kukutas samasse erakonda kuuluv vallavanem läbi Läänemaa suurvalla loomise.
Ridala vallavolikogu kogunes neljapäeva õhtul Uuemõisa lossi keldris pisikeses toas. Kuigi istungid on avalikud, pole maal rahval kombeks neid kuulamas käia.
Vallavanem Toomas Schmidt (IRL) ei teinud saladust, et valla liitumist Haapsalu linnaga pole oodata. «Olen liitumise poolt, aga ma arvan, et liitume hiljem,» ütles ta. 2017. aastal on taas kohalikud valimised, aga Läänemaa omavalitsusjuhid ootasid Ridala otsust just praegu.
Schmidt sai viimastel valimistel vallas kõige rohkem hääli, juhtides IRLi nimekirja, millel on volikogus enamus. Ega väikestes valdades parteipoliitika väga tähtis ei ole, aga vastuolu IRLi reaal- ja ideaalpoliitika vahel torkab silma.
Ebamäärasust liiga palju
Vallavanem lisas, et ebamäärasust ja ebaselgust on liiga palju. Pealegi on sotsiaaltoetuste tase Ridala vallas kõrgem kui teistes omavalitsustes. Schmidti sõnul ei taha ta, et need vallaelanikel väheneksid.
Seejärel kuulutati istung kinniseks, volinikud ei tahtnud, et kõrvalised kuuleks nende vaidlust liitumise üle.
Volikogu kukutas häältega 8:5 liitumise Haapsalu linnaga läbi. Ühtlasi kukkus läbi ka kaheksa omavalitsuse ühinemissoov, sest Ridala piirab rõngasvallana maakonnalinna ja kaugemate valdadega Haapsalu enam liituda ei saa.
Läänemaa suurvald oleks olnud Eestis erakordne, sest seni pole nii palju omavalitsusi liitunud. Uue omavalitsuse territoorium oleks ulatunud Nõvalt ja Noarootsist Matsalu lahe põhjakaldani. Elanikke oleks olnud enam kui 20 000, rohkem kui Viimsis. Omavalitsuse keskus oleks tulnud Haapsallu.
«Ühisvald annaks arusaamised, kuidas see osa Läänemaast võiks välja näha,» arvas Geomedia juht Rivo Noorkõiv, kes on Läänemaa omavalitsusjuhte ühinemisplaanide asjus konsulteerinud. «Kaoks ära «meie ja teie» suhtumine ning tekiks ühisvaade, kuidas sotsiaal- ja haridussüsteemi korraldada.»
«Ridala lõi kõik kaardid sassi, sest Haapsalu ei saa enam ühinemises osaleda, kui isegi tahaks,» rääkis ta. «Ühinemiseks tekib terve hulk uusi variante, aga Haapsalu on keskus, kuhu inimesed liiguvad kooli, kauplusse. Koostööd tuleb ikka teha, aga kui keskust ei ole, siis on ainult pool muna. Me ei saavuta mastaabiefekti.»
Ridala volikogu esimees Olev Peetris (IRL) hääletas liitumise poolt. Ta ütles, et vastaste argumendid volikogu istungil olid demagoogilised ja emotsionaalsed: Haapsalus on soojahind kõrgem ja õpetajate palgad madalamad.
Haapsalu linnajuhid ei varjanud oma pettumust. «Ridala käitus vastutustundetult,» teatas volikogu esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond).
Haapsalu linnapea Urmas Sukles (Reformierakond) selgitas, et linn oli nõus naabervallaga liituma, aga tema oleks sellega nõustunud ainult siis, kui ühisvalla nimeks oleks saanud Haapsalu. Ridala volikogu oli vastupidisel seisukohal: kui liitumine tuleb, siis peab nimeks saama Ridala.
Nimi ja valimiskord
Peale nimeküsimuse oleks suurvalla loomisel konfliktikohaks kujunenud ka volikogu valimiskord – kas jätta üks ringkond või luua ringkond igasse senisesse valda.
Sukles kinnitas ka, et liitumise korral oleks linnaelanike maksurahaga hakatud ajama riiklikku regionaalpoliitikat. Osaliselt on see õige, põhiküsimus ongi ju maksutulu, mis omakorda sõltub elanike arvust ja töökohtadest. Nii ühed kui teised kahanevad.
40 protsendil Läänemaa peredest töötab üks liige väljaspool maakonda või välismaal. Nii pole ime, et omavalitsusjuhid loodavad liitumise abil leida vahendeid ja energiat, et piirkonna vähikäiku pidurdada.
Kuigi suurvalda ei sünni, on suurem ühinemine siiski ees. Nõva vallavanem Aldo Tamm ütles eile õhtul, et Oru, Nõva ja Risti ühinemine on kindel. Tõenäoliselt liituvad ka Noarootsi ja Taebla. Võib-olla ka Martna.