/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/05/23/1120150t1hfde8.jpg)
Euroopa Liidu (EL) Ülemkogu presidendi Herman van Rompuy esitatud EL-i uus seitsmeaastane eelarvekava on Eestile soodne, selgub reede varahommikul Brüsselis ajakirjanike kätte lekkinud andmetest.
Van Rompuy uus eelarve ettepanek on Eestile soodne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kolmest prioriteedist mahukaima, ühtekuuluvuspoliitika, lagi on jäänud samale tasemele varasemaga. See tähendab, et Eestil on koos Läti, Leedu ja Ungariga erandina õigus saada struktuurifondidest toetusi kuni 2,59 protsendi ulatuses rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Teiste abikõlbulike jaoks on maksimumtase 2,35 protsenti RKT-st.
Põllumajandustoetuste osas seab uus kava eesmärgiks, et 2020. aastaks oleks kõikide põllumeeste otsetoetus arvestuslikult vähemalt 196 eurot hektari kohta jooksevhindades. Järkjärguline ühtlustamine algaks siiski alles 2015. aastal.
Samas jääb kehtima ka nõue, et riikide, mille põllumajanduse otsetoetused jäävad alla 90 protsendi EL-i keskmisest, otsetoetused peavad lähenema 90-protsendi tasemel vähemalt kolmandiku võrra.
Euroopa Ühendamise Rahastut (Connecting Europe Facility, CEF) on küll vähendatud, aga selle transpordiprojektide ossa on jäänud siiski 23,174 miljardit eurot, mis peaks võimaldama Rail Balticu raudtee ehitamise alustamist. CEF-i energiaühendustele on ettepanekus jäetud 5,126 ja telekommunikatsioonile üks miljard.
Van Rompuy esitas reede varahommikul, pärast rohkem kui 12-tunniseid kõnelusi üksikute riikidega ühenduse seitsmeaastase eelarvekava uue versiooni ning liikmesriikide valitsusjuhid asusid seda plenaaristungil kaaluma. Eelarve kulukohustuste maht on ettepaneku kohaselt 960 miljardit eurot ja kavandatav väljamaksete maht 908,4 miljardit eurot.
Kas Ülemkogu eelarve heaks kiidab, peaks selguma lähitundidel.